01.03.2022, 14:14
Psühholoogi soovitused äreval ajal: hoia end rakkes igapäevaste tegevustega ja tunne ära see, mis just sind rahustab
„Praegusel äreval ajal on normaalne, kui tunneme end murelikult, meil on raskem keskenduda või uinuda. Normaalne on tuge küsida oma lähedastelt või spetsialistidelt,“ sõnab kliiniline psühholoog ja Peaasi.ee tegevjuht Anna-Kaisa Oidermaa. Milliste võtetega aga end ise rahustada?
FOTO:
„Soovitan alustuseks proovida hoida kõrvale pidevast infovoost,“ annab Oidermaa nõu. Ta julgustab panema endale konkreetse ajalimiidi, kui palju võiks päevas Ukrainast tulevaid uudiseid jälgida. „Meil ei ole eluliselt vajalik iga hetk selles infovoos olla. Küll aga on meil vaja hoida pea selge, et teha oma igapäevaseid toimetusi. Võib kasvõi leppida kellegagi kokku, et ta annab teada, kui toimub midagi, millest on oluline kohe kuulda.“
Ka populaarses lastekasvatusteemalises Facebooki grupis käis mitmeid päevi elav arutelu, mida karta, mida varuda ja kuidas lapsi rahustada. Oli neid, kes kirjutasid, et varuvad sularaha või toiduaineid, ja teisi, kes enda sõnul pakivad kohvreid ja vaatavad, et autol oleks alati paak täis. Ka lasteta Agnes tõdeb: „Kardan kohutavalt, eriti tuumasõda. Ainus, mis mind rahustab, on rahustid, mis on paraku praeguseks otsas. Vaatan uudisvoogu iga mõne minuti tagant, ka öösel!“ Säärane pidev ärevuses või lausa paanikas olemine aga segab tugevalt igapäevaelu. Kuidagi peab end siiski maha rahustama.
Leia see, mis just sind rahustab!
Sotsiaalmeedias ringi vaadates võib lugeda ka erinevatest rahunemisvõtetest. Keda aitab praeguses olukorras soe vann, keda luule lugemine. Anna-Kaisa Oidermaa sõnul on see tõepoolest individuaalne, mis kedagi rahustab. „Tasub meenutada mis mind aitab ja mis mulle mõnusasti mõjub. Ühele sobib muusika kuulamine, teisele looduses olemine ja sportimine, kolmandale lähedastega rääkimine. Mõnda rahustab jooksmine, teist muudab kõrge pulss veelgi ärevamaks.“
Ta lisab, et rahunemisele võib kaasa aidata ka see, kui hoitakse end rakkes igapäevarutiinide ja -tegevustega. „Aktiivne tegutsemine annab tunde, et saad hakkama ning aitab nii suunata närvilist energiat, kui ka muuta energilisemaks neid, kes on liiga teotahtetuks muutumas. Ehk siis tuleks teha seda, mida saab, kasvõi korrastada oma lähikeskkonda, uurida, mida saame teha oma Ukraina sõprade heaks, näiteks läbi annetuste,“ annab ta nõu. „Kindlasti tuleks vaadata üle oma vaimse tervise vitamiinide tasakaal ning seda tugevdada.“ Peaasi.ee leheküljel saab lähemalt lugeda vaimse tervise vitamiinide kohta, samuti täieneb pidevalt sealne info vaimse tasakaalu hoidmise tehnikate kohta.
Miks me üldse tunneme ärevust?
Psühholoogid on ühel meelel, et ärevusest on teatud olukordades inimesele isegi abi. Nende sõnul on ärevus ja hirm meile kasulikud tunded, mis aitavad ellu jääda. Nad annavad meile energiat tegutsemiseks ning seda võiks tarvitada realistlike plaanide tegemiseks ja ka nende elluviimiseks.
„Ohuolukorras lülitub meie aju võitle-või-põgene režiimile. See võimaldab teha kiireid otsuseid, mis on seotud näiteks taandumise või ründamisega, kuid ei võimalda analüütilist mõtlemist ega planeerimistegevust. See on tänuväärne ja kõikidele loomadele ühine reaktsioon, mis on võimaldanud meil ka liigina püsima jääda. Eripärane inimeseks olemise puhul on see, et sama protsess käivitub ka olukorras, kus proovime ohtu ette kujutada või see on ettenähtav tulevikuperspektiivis. Aju ei pruugi vahet teha, kas oht on siin ja praegu või tegeleme tuleviku ennustamisega,“ nendib Oidermaa.
Kui valitseb olukord, kus hetkel ei ole vaja jooksu pista või rünnakut tõrjuda, oleks mõistlik siiski end rahustada kasvõi selleks, et selgemalt mõelda ning plaane teha. „Tavaliselt on vaja end kehaliselt rahustada, vahepeal mõtted mujale saada, lähedaste tuge kasutada. Seejärel oleks hästi kasulik endalt küsida - mida ma teha saan? Mida saan teha kohe, mida homme, mida lähinädalatel? Kellega koos seda teha saan? Millist ressurssi mul selleks vaja on? Kuidas ma aru saan, et see eesmärk nüüd täidetud on? Näiteks kui otsustan, et saan teha seda, et kogun lisainfot ohu realiseerumise kohta, siis millal olen piisavalt erinevates uudisteportaalides surfanud? Ehk piisab poolest tunnist päevas? Kui suudame enda vaimset tasakaalu hoida, saame paremini abiks olla ka teistele.“
Oidermaa sõnul on praegusel ajal paslik meenutada, kuidas saime hakkama pea kaks aastat tagasi, mil meieni jõudis koroonaviiruse kriis. „Kuigi oht oli siis teistsugune, võime tunda sarnast abitust, kontrolli kaotuse tunnet ning hirmu tuleviku ees. Muidugi tuleb olla valmis ka halbadeks stsenaariumideks, kuid nendega ei saa pidevalt oma peas tegelema jääda, see võib nõrgestada meie vaimset vastupanuvõimet, mida on vaja raskete aegadega toimetulekuks.“
Kuidas rääkida olukorrast lastega?
Oidermaa sõnul on sellises olukorras oluline jääda ise rahulikuks ja olla võimalikult palju lapsega koos. Ümbert kinni võtmine aitab rahustada ja kasvatada turvatunnet. Hea oleks kinni pidada tavalisest rutiinist ja teha kogu perega ka meeldivaid tegevusi.
Ta usub, et lastega võiks arutada, mida saame teha, et enda või teiste olukorda paremaks muuta. Lastel on sageli vahvaid ideid ning rohkelt loovust. „Kindlasti tuleb nendega rääkida maailmas toimuvast. Nende käest võiks uurida, mida nad on kuulnud, ning vastata nende küsimustele.“ Ometi tuleks rääkida lapsega eakohasel viisil ja konkreetsetest faktidest, mitte jagada hirmsaid tulevikuennustusi. Lastele on oluline teada, et koos saame hakkama, kuigi praegu on keeruline aeg.
„Näiteks saab väiksematele lastele rääkida sellest, et me ei pea nii väga kartma, kuna Eestil on sõbrad NATOs, kes meie eest välja astuvad ning meid hätta ei jäta. Nii nagu ka meie oma sõprade eest seisame ja neid kiusajate eest kaitseme,“ toob psühholoog näite. Arutada tuleks toimuva üle ka suuremate lastega, kes juba ise uudiseid jälgivad ja infot otsivad. On oluline, et nad ei puutuks kokku ülemäärase infovooga.
Oidermaa annab nõu, et kui ärevus takistab normaalse elu elamist, tasub pöörduda kõigepealt perearsti poole. Kodust lahkumata saab nõu aga Peaasi.ee leheküljelt.
