Sõja eest Eestisse pagenud ukrainlased: pommialarm käis vahetpidamata, varjusime lastega keldris
Vika (28) ja Natalia (31) ootavad meid lastega Dzingli hotelli toas neli päeva pärast Eestisse saabumist. Vika 10kuune poeg Dima istub suurel hotellivoodil ja mängib kinniste kommipakkidega. Natalia 2aastane tütar Stefania on ema süles, 6aastane Emilia ehk Emma vaatab telefonist multikaid. Toast viib uks teise samasugusesse tuppa, kus on veel üks kaheinimesevoodi. Asju on vähe – kaks kohvrit ja kaks lapsekäru, mõned üksikud mänguasjad.
Naistel tõmbuvad meie vestluse jooksul korduvalt silmad märjaks, nad räägivad kiirelt ja emotsionaalselt ukraina keeles. Lapsed muutuvad aga üha rõõmsamaks. Emma muudkui poseerib ja jutustab piltnikule omaenda leiutatud inglise keeles maad ja ilmad kokku, sel ajal kui tema ema mulle sõjast räägib. „See on esimene kord, kui nad siin olles nii heas tujus on,” tõdevad naised.