Mida teha, kui laps ei soovi magada? Perenõustaja Toivo Niiberg annab nõu

Koolitaja, psühholoog ning suure hulga raamatute ja artiklite autor annab oma värskelt ilmunud raamatus „Ela ja küsi! 500 elulist küsimust" kolm head nõuannet, mida saab iga lapsevanem teha selleks, et tagada oma lapsele hea ning kosutav uni.

1. Söömiseks ja magamiseks on kindel aeg

Niibergi sõnul on kõige tähtsam positiivne häälestatus, valmisolek uneajaks ning kindel magamamineku aeg. „Eks proovige uinuda, kui õige aeg on tunni-paari võrra edasi nihkunud või veelgi hullem - ette magada. Selge, et kui õige, sisseharjunud magamamineku aeg on möödas, siis isegi suure väsimuse korral ei taha uni tulla," toob ta välja. Psühholoogi sõnul võivad üleväsimuse ja unerütmi häirimisega kaasneda ka mitmesugused füsioloogilised probleemid, nagu peavalu, tusatuju, näljatunne jne.

Kosutav ööuni on suures seoses ka õigel ajal söömisega. See kehtib ka täiskasvanute puhul, ent Niibergi sõnul eeldab eriti lastel regulaarne uneaeg ka regulaarseid söögiaegu. „Nii liiga täis kui tühi kõht peletavad une eemale. Ühes korralikus peres peaks õhtusöök lõppema vähemalt 2-3 tundi enne magamaminekut," soovitab ta, hoiatades, et kui just enne magamaminekut ennast kurguni täis süüa, siis toidu seedimisega tegelev organism ei saa korralikult puhata ja ka unenäod ei ole kõige paremad.

2. Une toob unetee

Aiandusteadlase ja taimesõbrana soovitab Niiberg juua õhtuti und soodustavat teed. „Rahulikku ja sügavat und tekitavad humala-, veiste-südamerohu-, palderjani-, melissi- või aedpiparmünditee, väiksema mõjuga on naistepuna-, pärnaõie-, kummeli-, naistenõgese- või basiilikutee. Uneteedeks sobilikke taimi võib omavahel segada, leiutades igale pereliikmele meeldiva ja unelembesema tee. Kangema mõjuga teesid võiks tarvitada üleväsimuse korral paarinädalase tsüklina ning siingi tuleks kasuks taimeliikide vahetus ja teesegud. Lastele mõeldud uneteele võib julgesti lisada ka värsket mett," annab ta nõu. Siinkohal tuleb küll meeles pidada, et alla aastasele lapsele mett anda ei tohi.

3. Unevajadus on erinev - seda tuleb austada

Kui palju ikkagi on päevas normaalne magada? Niibergi sõnul on inimesed oma pärilikkuselt erinevad, seega on ka unevajadus erinev ning seda ka laste puhul. Ta toob raamatus välja, et keskmiselt magab inimene 5-9 tundi olenevalt oma vanusest: imikud vajavad ööpäevas kuni 16 tundi, väikelapsed 10-12 tundi, noorukid 9 tundi, täiskasvanud 7-8 tundi ja üle 65-aastased umbkaudu 6 tundi und.

„Siiski vajaks laps keskmiselt tund aega päevast magamist või vähemalt rahulikumat tegevusaega. 20-30 minutit päevast tukastamist kulub ära ka igale täiskasvanule," soovitab Niiberg, lisades, et kui aga laps magab öösel korralikult 9-10 tundi täis, ei ole päevane magamine vajalik.