Perekonstellatsioonide aluseks on veendumus, et iga inimene on seotud kõigi oma pereliikmetega – vanemate, vanavanemate, õdede-vendade, tädide-onude ja lastega.

Kes on sellised inimesed meie peres? Tavaliselt peame mõiste “pere” all silmas neid lähedasi, kellega koos elame või kellega kohtume sünnipäevadel ja pere kokkutulekutel. Süsteemsest vaatenurgast on perekond aga palju laiem mõiste, mis toob kokku ka need, keda me tavaliselt oma pereks ei pea. Sellisteks inimesteks võivad olla näiteks nn pere häbiplekid:

• alkohoolikust ja mängurist vanaisa, kes kaotas pere varanduse, jättes lapsed pärandusest ilma

• vaimuhaige vend, kes lõpetas hullumajas

• isa, kes oma militaarses minevikus saatis surma palju inimesi

• teise usku või poliitilisse parteisse pöördunud su­gulane.

Teise väljajäetute grupi moodustavad:

• endine elukaaslane

• isa või ema endised abikaasad

• lapse isa, kellega pole koos elatud.

Ja kolmandasse rühma kuuluvad lapsed, kes surid varases eas või ei jõudnudki sündida.

Konstellatsioonis leitakse, et need väljajäetud võivad mõjutada inimese elu, tundeid ja tervist, põhjustades kehalisi või emotsionaalseid vaevusi. On loomulik küsida, kas tõesti saab mõjutada ühe lapse elu tema vanaisa, kes oli sõja ajal “valel” poolel ja kellest laps kuulnudki pole. Või vend, kes suri paaripäevasena.