MAILIS REPS | Liiga lihtsalt idealiseerime "head" ema – kui ruudustikku ei mahu, tunnedki end ebatäiuslikuna

"Mul on kahju, kui lihtsasti me ütleme, mis on õige ja mis vale. Kui sul pole võimalik olla ideaalne ema, ei tähenda see ju, et oled halb ema!" tõdeb Mailis Reps (44) Pere ja Kodu brunchil, kus arutasime, mida emad tunnevad.

Kes üldse saab või tohib otsustada ja öelda, milline on hea ema?

"Välist survet on müstiliselt palju. Kui sa ise pole veendunud, et teed õiget asja, on väga raske. Minagi olen saanud tagasi­sidet, et olen enda viit last valesti kandnud – et kõhukotile peaks eelistama kandelina. Mind mõisteti väga jõuliselt hukka," räägib Mailis Reps.

"Hea ema võib olla ka kesk­konnas, mida ta ei saa valida – kasvatades last üksi või vägivaldses suhtes. Meil pole seda süsteemi, et vägivallatseja tõstetakse naise vanematelt päritud korterist välja, vaid ema lastega peab välja kolima."

Millest värskes Peres ja Kodus juttu, loe SIIT

"Tõsi on, et hea ema on lihtsam olla, kui sul on kõrval hea partner. See kõik on liiga suur vastutus ühele inimesele," nendib vabakutseline (aja)kirjanik Brigitta Davidjants (35).

"Mina olen üksikema ja saan väga hästi aru, mida te mõtlete. Kui sa pead üksi kõigega toime tulema, ongi kõik väga raske. Hea ema on aga see, kes annab konkreetses olukorras endast parima. Võib-olla täna on mu parim üsna kesine, sööme purgisuppi, homme on veel kehvem, aga juba ülehomme lähme jalutama ja teeme pikniku. Oluline on tõesti olla oma lapse jaoks piisav ja just positiivne energia seal taga – et laps tajuks, et ema ise on õnnelik. Võin iga päev ponnistada ökotoitu teha, aga kui ma ise seda ei naudi, siis see ei ole see," räägib sünnitoetaja Gertrud Treumund (25).

"Jah, teistega vördlemine viib meid igas eluvaldkonnas hukatusse. Miks emad vördlevad neid turvatoole ja lasteasju – sest nad ei väärtusta ega armasta end. Nad pole enda arust piisavad, kuigi tegelikult ju on…" ütleb laulja Teele Viira (30). "Minu jaoks on vaimne tervis normaalne sönapaar, aga keskmisele eestlasele on see köik nagu mingi voodoo."

Meie, viis ema, saime brunch’iks kokku õdusalt koduses Nõmme restoran-­kohvikus Mimosa. Me polnud kunagi silmast silma kohtunud ja ka kodud, kust tulime, on üsna erinevad, ent ometi avastasime: me oleme väga sarnased – oleme emad. Kamba peale jäi meil koju vanaisaga mürama, lastehoidu mängima või kooli õppima 14 last. Just emaks olekust, ühiskonna survest ja ootustest ning argipäevast vestlesimegi.