Väiksema lapse Meeli (1) puhul tehti sama otsus, kuigi tema allergia ei ole nii tugev kui Emilil. Teised vaktsiinid on mõlemale lapsele tehtud ega ole tüsistusi kaasa toonud. Katti peres pole konkreetsest vaktsiinist loobumine mitte valik, vaid ainus võimalus. “Tagantjärele olen ise­äranis õnnelik selle otsuse üle vanema lapse puhul, kuna tal on esinenud väga äkilisi reaktsioone munavalguga kokkupuutel,” sõnab Katti.

Vaktsiin pole ohtlik!

Noorte vanemate seas on levinud arusaam, et vaktsiini kõrvaltoimed on ohtlikumad kui haigus ise. Arvatakse, et parem on haigus läbi põdeda kui kaitsesüstida ning et vaktsiinid sisaldavad ohtlikke aineid ja nõrgestavad organismi. Käibel on teooriad, et vaktsineerimine muudab inimese teistele haigustele vastuvõtlikumaks või et pärast kaitsesüstimist haigestudes kulgeb haigus raskemalt.

“Nagu kõik teised ravimid, võivad ka vaktsiinid põhjustada kõrvaltoimeid, kõige tõsisem allergiline väljendus sellele on eluohtlik analülaktiline reaktsioon,” selgitab perearst Mihhail Tištšenko. Enamik kõrvalmõjusid on siiski leebed: süstekoha kerge punetus, valulikkus ja turse, lühiajaline kehatemperatuuri tõus, väsimustunne või peavalu.

Vaktsineerimisega võib kaasneda allergiline reaktsioon, kuid see puudutab vaktsiine, mida toodetakse munavalgu baasil – gripi- ja mumpsi-leetrite-punetiste liitvaktsiin. “Need vaktsiinid on vastunäidustatud ainult neile, kellel on olnud munavalgu tarbimisel rasked reaktsioonid, nagu anafülaksia, ulatuslik nõgeselööve või Quincke’i turse. Mumpsi, leetrite ja punetiste liitvaktsiin võib harva põhjustada ka trombotsütopeeniat, mis on enamasti ise­mööduv trombotsüütide arvu langus organismis.”

Ei ole seotud autismiga 

Kardetakse veel, et vaktsiinid võivad põhjustada autismi, diabeeti ja/või muid raskemaid haigusi. Kuid doktor Tištšenko väidab, et sellised teooriad kuuluvad pigem spekulatsioonide hulka, sest tänapäeval puudub ülalnimetatud haiguste tõenduspõhine seos vaktsiinidega.

Oma lapse vaktsineerimisest keeldujate arv aasta-aastalt kasvab. “Massiline keeldumine võib viia juba unustatud nakkus­haiguste uute puhanguteni. Juhtub see, mida näeme mõnedes Euroopa riikides, näiteks Saksamaal ja Prantsusmaal. Itaalias on pead tõstmas leetrid ja läkaköha.”