Kahe lasteaialapse ema Airi tõdeb, et neil on harva päevi, kui Õie (2) ja Paul (7) omavahel ei kadetse või mõõtu ei võta. Tüli võib tõusta mänguajal, aga eriti just söögilauas. “Kui lauakate pole meeliülendav, käib võistlus, kumb suudab toidu kohta rohkem “ägedaid” sõnu leida ja vähem süüa. Kui söök maitseb, vaatavad nad, kumb sööb kiiremini ja rohkem ning kes teeb enam nalja: iga detail on ülioluline!” muigab ta. “Ükskõik mis toitu lastele anda, karjub suurem, et väiksem sai rohkem, sealjuures nägemata, kas sai või ei. Väike hakkab seepeale lohutamatult nutma, suurem kihistab naerda.”

Suurem laiutab diivanil, et väikeõde mingil juhul kõrvale istuma ei mahuks, mänguasjakasti serval kakeldakse iga lelu pärast. Tuttav vaatepilt ilmselt kõikides väikelastega peredes? Tee, mis sa teed, ikka on halvasti. Lõikad õuna täpselt pooleks, kuid üks teatab, et tema pool on väiksem. Kiidad ühte ja teine on pahane, miks teda ei kiideta.

"Kui lapsed kaklevad, siis tuleb alustada endast ja paarisuhtest," ütleb mitme lapse ema ja pereterapeut Kadri Järv-Mändoja.  Ta annab 7 põhjalikku soovitust olukorra muutmiseks.