Meeli: Täpselt nädal enne tähtaega tekkis tunne, et midagi on imelik. Jätsime remondi pooleli ja sõitsime igaks juhuks haiglasse. Arvasime, et tuleme sealt valehäire teatega tagasi. Selgus aga, et tuhud olid juba kaheminutiliste vahedega. Mina ise mingit valu ei tundnud ja tegime veel nalja, kas see ongi paljukardetud sünnitusvalu!

Jäime arsti otsust ootama, kui veed järsku Ida-Tallinna keskhaigla koridori põrandale paiskusid. Pärast seda arenes sünnitustegevus ruttu ja valus hakkas ka. Paraku selgus, et beebi polnudki õiges asendis ehk pea ees. 

Tanel: Minu lootus oli ikka klassika, et seisan naise kõrval, teen pai ja vaatan, kuidas asjad sujuvad. Reaalsus oli teine. Meelile tehti era­korraline keiser ja mina pidin inimtühjas ruumis üksinda ootama, teadmata, mis toimub.