Riina kirjeldab oma tavalist päeva: “Sa ärkad hommikul üles ning muudkui toimetad ja toimetad. Ühel hetkel mõtled, et tahaks korraks istuda. Ja siis avastad õhtul, et polegi kordagi päeva jooksul maha istunud…”

Naine tõdeb, et mehega on tal hirmsat moodi vedanud, sest hoolimata vastutusrikastest ametikohtadest ja sagedastest äraolekutest on pere Hannesele kõige tähtsam. “Meie elu muudab ühtpidi toredaks, teistpidi keeruliseks see, et Hannesel pole kellast kellani töö. Tal on sageli õhtused vastuvõtud või on ta sõidus. Kui ta oli minister, oli ta tihti üheksa-kümneni tööl. Kord, kui õhtul lapsi magama panin, astus ta kella kümne paiku uksest sisse, mispeale juba otsapidi uinunud lapsed hüppasid kilgates üles: “Oi, issi tuli külla!”” Kui aga Hannes on kodus, teeb ta palju toimetusi ise ja viib lapsed hommikul lasteaeda.

Millest Pere ja Kodu märtsinumbris veel juttu, vaata SIIT

Riina on õppinud, et emana läbipõlemisele jala tahapanekuks on tähtis üle vaadata oma ootused ja ta jagab oma kogemusest ideid, kuidas läbipõlemist vältida. “See, et lastega on raske, ei tähenda ju, et nendega tore poleks! Tuleb latti kas alla lasta või siis joosta teadlikult selle alt läbi.”