METSA SEENELE!
Iga õige seenehuvilise korvis peab lisaks teravale noale olema ka üks korralik seenemääraja ja käekõrval tuttav seenetundja. Täheke uurib, milliseid seeni Eestis kasvab.
Seened on ühed veidi kummalised olevused. Ühtepidi kuuluvad nad taimeriiki. Samas pole neil juuri, lehti ega õisi. Enamik seentest koosneb hoopis hulgast peenikestest niidikestest, mida nimetatakse seeneniitideks. Neid niite kasutab seen toidu sisse tungimiseks ehk toidu hankimiseks. Seeneniidid moodustavad seene viljakeha ehk selle osa seenest, mida meie maa peal näeme vaid nädala-paari vältel. Suur osa seenest on maapõues peidus ja toimetab seal oma niidistiku abil aasta ringi.
Seened kasvad looduses peaaegu kõikjal, eriti aga sellistes kohtades, kus on parajalt soe, niiske ja pime. Eestis on kokku umbes 5000 liiki seeni, neist ligi 3300 on palja silmaga raske näha. Neid hüütakse mikroseenteks. Paljud mikroseened on inimesele kasulikud. Näiteks kasvab hallitanud apelsinidel, sidrunitel ja leival roheka välimusega hallitusseen. See seen sisaldab tugevatoimelist põletikuvastast ainet — penitsilliini. Abivajajateni jõuab see väga vajalik arstirohi vaid ravimitööstuse kaasabil.
Pärmseente abiga valmib meie kõikide igapäevane leib.
Mullas elavad kõdutoidulised seened, mis muudavad kogu maakera mulla viljakaks. Need on meile sõbralikud seened. Kuid seened võivad põhjustada ka haigusi, kui nad arenevad taimede, loomade ja isegi inimeste organismis. On terve rida seeni, mis tekitavad kahju kultuurtaimedele ja ehitistele. Igal aastal hävitatakse suuri koguseid teravilja rooste- ja nõgiseente tõttu. Puust ehitatud maju ohustab majavamm.
Söögiseeni peab tundma
Eelnev jutt käis mikroseente kohta, nüüd aga veidi ka nendest seeneliikidest, mida näeb palja silmaga. Need on makroseened. Eestis kasvab 1700 liiki makroseeni, millest 300 on söögiseened, kusjuures peaaegu 100 liiki neist on heade ja väga heade maitseomadustega. Iga laps teab, mida hea kokk köögis seentga teha suudab. Ikka suupärast ja mõnusat rooga!
Eestimaa metsadest võib seeni leida varakevadest hilissügiseni, aga parim seenesaak on augusti- ja septembrikuus. Et aga seeneliike on väga palju ja nende hulgas ka mõned surmavalt mürgised, siis ei tohi kunagi söögiks tarvitada tundmatuid seeni. Seeni peab oskama õieti määrata. Kõige parem on seda õppida seenetundja inimese käekõrval. See on väga oluline!
Et tundmatut seent täpselt määrata, selleks peab metsas kaasas olema seenemääramise raamat ja uuritav seen tuleb pinnasest eraldada terves tükis nii, nagu seda tegi väike Sander suure sirmikuga. Nii see õige seenemääramine käibki!
Samas ei tohi metsas tarbetult seeni maa seest välja kiskuda. See toiming kahjustab oluliselt seene maa-alust niidistikku ja siis see seen tõenäoliselt hävib. Seenesaak kogutakse korvi ikka üksnes terava noa kaasabil, sest nii ei kahjustu seene kasvukoht.
Mürgiseened
Mürgised seened on punane kärbseseen ja panter-kärbseseen. Nende jalal on selgestinähtav rõngas ja kübaral valged täpid. Valge, pruuni ja rohelise kärbseseene kübaral täppe pole, ent ometi on nemadki surmavalt mürgised. Seenekorjaja peab olema väga ettevaatlik. JÄTA KAHTLANE SEEN ALATI METSA! Eesti metsadest on leitud umbes 15 mürgist seeneliiki.
Väga head söögiseened on kivipuravik, kitsemampel, sametpuravik, šampinjon, pilvik, kuuseriisikas, suur sirmik ja kukeseen. Head söögiseened on kännumamplid ja riisikad.
Iga huviline peaks alustama seentega tutvumist mõnest hästi tuttavast liigist. Näiteks sobib selleks suurepäraselt kukeseen. Tasub ka teada, et mõned seeneliigid kasvavad ainult teatud puude all: kaseriisikas ja kasepuravik kaskede all, kuuseriisikas kuuskede ja männiriisikas mändide all.
Seenemets on huvitav ja põnev koht ning iga seeneretk toob sulle uusi kogemusi ja teadmisi. Hoia vaid silmad ja kõrvad lahti, sest mets elab ja räägib sinuga. Oska vaid näha ja kuulata!
