Ajukasvajaga võitlust pidav Rasmus: ei ole hullu midagi

Kaks aastat tagasi sain Pardiralli eel tuttavaks Rasmuse ja tema perega. Poiss nagu 13-aastane nooruk ikka. Ainult, et Rasmusel on pineoblastoom ehk ajukasvaja. Hoolimata tõsisest diagnoosist, on Rasmus positiivne ja proovib haigusele võimalikult vähe mõelda.

Rasmuse lugu sai alguse koolist. Päris väiksena oli ta terve kui purikas, poiss nagu temavanune poiss ikka. Ometi hakkas ta teises klassis rääkima, et pea valutab. „Käisin selle murega perearstil, kes lohutas, et koolipoistel ikka stressist ja pingest pea valutab,“ meenutab Eha nende teekonna algust ajukasvaja diagnoosini. Ent peavalud ei kadunud ära ja pere pöördus uuesti perearsti vastuvõtule, kes uuris, kas suguvõsas on migreene esinenud: „Vastasin, et jah, isegi minul endal, mille peale arvas arst, et ju kimbutab Rasmust samuti migreen. Kuid peavalule lisandusid kõhuvalud, millega võideldes hakkas poiss oksele.“

Ühel hetkel saatis kool Rasmuse õppenõustamist pakkuvasse Rajaleidjasse, kuna ta ei püsinud paigal ja segas tundi. Ema sõnul käidigi kõik vajalikud etapid Rajaleidjas läbi. Rasmus sooritas erinevaid teste ja teda kiideti väga, sest sai kõigega suurepäraselt hakkama. Samuti saadeti ta kompuuteruuringule. Kui kõik läbi oli tehtud, helistas Viljandi psühholoog Ehale ja ütles, et saadab peagi Rajaleidjasse otsuse, mille kohaselt ei ole lapsel kergemat õpet vaja. „Samas nentis ta, et Rasmus väsib ära ja vajab kontrolltöödeks rohkem aega. Seetõttu peaks lapsel olema nädalas üks puhkepäev lisaks,“ räägib Eha telefonikõnest, mille jooksul mainis psühholoog muuhulgas ära ka selle, et Rasmuse peast leiti kaks tsüsti.

Peas avastati tsüstid

„See uudis ehmatas mind väga ära ja esimene küsimus oli loomulikult, mida see tähendab. Sain vastuseks, et tsüstid on seal juba 10 aastat olnud, midagi hullu need ei tee ja kui laps end hästi tunneb, pole midagi. Selle peale ütlesin, et selles ju asi ongi- laps ei tunne ennast hästi! Ta lisas, et võime Tartusse neuroloogi vastuvõtule aja panna, ent samas hoiatas riielda saamise eest, kui sinna tõesti läheme.“ Ema süda ei andnud rahu ja Eha panigi Rasmusele kirja aja Tartusse neuroloogi juurde, kuhu esimene vaba aeg õnnestus saada septembriks.

Tookord ütles perearst, et Rasmusel on merehaigus.

Vahepeal mindi uuesti perearsti juurde, sest Rasmus oksendas mitmendat päeva kohutava peavalu tõttu. Sellise, mis sundis isegi perearsti ukse tagant õue minema, sest lihtsalt nii valus ja paha oli. Tookord ütles perearst, et Rasmusel on merehaigus. Sel ajal kurtis Rasmus lisaks, et näeb ühe silmaga topelt: „Palusin perearstilt, et ta vaataks ajupilte, kuid endiselt ei kujutanud tsüstid tema sõnul mingit ohtu.“ Eha ütles lausa, et on nõus minema tasulise arsti juurde selleks, et teada saada, mis Rasmusel viga.

Neljanda astme ajukasvaja

Niimoodi jõutigi arstini, kes diagnoosis Rasmusel neljanda staadiumi ajukasvaja. „Mu esimene küsimus oli muidugi, kas Rasmus jääb elama,“ räägib Eha päevast, mis muutis nende elu.

Arstid ei riskinud Rasmusele operatsiooni teha, kuna kasvaja on väga riskantse koha peal. Ravimeetodina kasutati keemiaravi vaheldumisi kiiritusega. Koroona tippajal, 2020. aasta kevadel olid Rasmus ja Eha kaks kuud Rootsis Uppsala prootonkiiritusravi keskuses, saamas prootonkiiritusravi, mida seni veel Eestis pole võimalik patsientidele pakkuda.

Rootsis toimunud kiiritusravi, mis suudab täpselt „sihtida“ peas asuvat kasvajat ja seljaaju siirdeid, sai teoks tänu Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liidule. Ravi eest tasus Haigekassa, ent sõidule ja majutusele pani õla alla Eesti vähihaigete laste vanemaid koondav liit, mis kogub Pardiralli abil juba üheksandat aastat annetusi. Just sellisteks olukordadeks nagu Rasmuse läbi elas.

Uus aastane raviskeem

Peas on olukord kasvajaga muutumatu, mis praeguses olukorras on positiivne uudis. Kuigi vahepealne olukord näitas kasvaja taandumist samuti seljaajust, selgus eelmisel suvel tehtud uuringu käigus, et pahalane on tagasi. Seetõttu saab Rasmus möödunud juulist alates keemiaravi ja algas aastane raviskeem. „Pole nagu midagi,“ on Rasmus ise positiivne. Ka arst on öelnud, et keemiaravi puhul on tõeliselt positiivne näha, kuidas poiss seda talub.

Keemiaravi tähendab Rasmuse puhul seda, et ravimit süstitakse nii pähe kui veeni. Sageli on tulnud sarnase raviskeemi puhul ravi poole pealt katkestada, sest inimene lihtsalt ei talu seda. Õnneks suudab Rasmuse organism karmi raviga toime tulla. Eesti Vähihaigete Laste Vanemate Liit maksab kinni ka Rasmuse ravi, mida Haigekassa ei rahasta.

Ma ei saanud aru, et ta oleks kurtnud selja- või mõnda muud valu

Seda, et kasvaja on seljaajus tagasi, ei reetnud iseenesest ükski sümptom. „Ma ei saanud aru, et ta oleks kurtnud selja- või mõnda muud valu. Jalad andsid küll mõningate valuhoogudega endast märku. Samas arvati, et see on kõhusüstidest, mida peame vahel tegema, kui verepilt hea ei ole ja neutrofiilid ning leukotsüüdid maas on. Üldiselt on ta mul ikka väga tubli poiss olnud,“ kõneleb Eha läbielamisest, mis puudutab kogu peret.

Ka koroonaviiruse põdes Rasmus möödunud talvel läbi. Muu polnudki hull, vaid peavalu oli meeletu. „Kui Rasmus koroonasse jäi, oli klassijuhataja väga mures, et kuidas poiss sellega toime tuleb. Kui ta kuulis, et Rasmus põdes haiguse ära, langes tal nagu kivi südamelt,“ ütleb ema Eha.

„Meil on see hea, et kui Rasmus saab oma ravisüsti ära, tohime haigla lähedal õues jalutamas käia. See aitab veidigi muremõtted eemale saada. Jalutame palju,“ räägib Eha Tartu Ülikooli kliinikumi 6. korrusel toimuvast ravist. Kui süst pähe tehakse, ei ole Rasmuse sõnul hullu: „Torget tunnen, aga ei ole midagi.“

Pardiralli tuleb taas

Juba üheksandat korda toimuv vannipartide võiduujumine vähihaigete laste ja nende vanemate toetuseks toimub lastekaitsepäeval 1. juunil. Kõigil rallihuvilistel on võimalik oma annetuse eest vannipardile kaasa elada ETV ekraanil toimuva otseülekande vahendusel, mis läheb eetrisse lastekaitsepäeva õhtul Kadriorust. Soeta endale pardinumber www.pardiralli.ee ja toeta vähihaigeid lapsi ning nende vanemaid raskel teekonnal.

Eelmisel suvel toimunud Pardiralli võidu toonud pardiomanikud said auhinnaks üheks kuuks sõiduauto Audi, mille pani välja JMV Motors. Võitjad otsustasid auhinna anda Rasmusele, sest Rasmusele meeldivad Audid väga. Pere sai möödunud suvel seetõttu reisida üheskoos Ida-Virumaal. Koos avastati Sillamäed, Kuremäe kloostrit ja kauneid paiku, kus Rasmus varem käinud polnud.