„Ukraina – palju kannatanud vapper maa” 52 lehekülje vahele on mahutatud küllaldaselt infot nii hetkeolukorra kui ka Ukraina ajaloo kohta. Ja mis peamine – ajalooline tekst, mis tihti kipub olema kuiv ja lapsi külmaks jätma, on kirja saanud just viisil, mis äratab huvi ja hoiab ka pisema kuulaja meele erksana. Peatükid on lühikesed ja nendes olev tekst ladus ja tabav. Juske kasutab raamatus sõnavara, mis oleks piisavalt lihtne, et nad suudaksid loetut mõista, aga samas ka just sellise keerukusega, et oleks midagi uut õppida.

Järk-järgult juhib raamat lugeja läbi erinevate etappide selle vapra riigi ajaloos. Ta kirjeldab sõdu, valitsejaid ja ka riigi üleüldist kujunemist. Kindlasti on pärast raamatu lugemist uut infot ka vanemal endal. Näiteks saab raamatust teada, et Krimmis elab umbes 5000 Eesti juurtega inimest ning alles on ka asula, kus võib veel kuulda eesti keelt – lisaks asub seal ka muuseum nimega Eesti Tare!

„Ukraina ajalugu on põnev, aga karm. Euroopa ja Venemaa vahel laiuv maa on ka varem pidanud üle elama laastavaid sõdu. Raske saatus pole aga ukrainlaste vaimu murdnud, vaid pannud nad armastama oma maad ja vabadust,” seisab ühel leheküljel. Pärast raamatu läbi lugemist on see asjaolu igati selge. Pean end küll üsna laia silmaringiga inimeseks, aga tunnistan, et üksikasjalikult ma Ukraina ajalooga kursis polnud ja sellises vormis justkui lühikursuse saamine oli hariv ka mulle endale. Niisamuti teadsin ma, mis on Ukraina vapil, aga mitte selle tähendust.

Kui lastele mõeldud raamat on ladusalt kirjutatud ja selle ettelugemine hõlbus, ning lisaks saan ma ka ise midagi huvitavat teada, on tegu minu jaoks korraliku lotovõiduga.


Lühidalt: väga hea lisand kodusesse raamaturiiulisse!

Jaga
Kommentaarid