Lastepsühhiaater: seitsme aastaga oleme surmasuust päästnud 30 last, kes on iseendale ohtlikud

Terve Eesti peale on praegu vaid 25 lastepsühhiaatrit, kolmandik neist pensioniealised. Umbes sama palju on meil kliinilisi lastepsühholooge. Abivajajate hulk on aga väga palju suurem. Seitse aastat tagasi otsustas Anne-Daniel Karlsen hakata seda tühimikku täitma.

Esimene lugu: ühele lapsele oli pandud autismidiagnoos. Ükskord, kuuldes kiirabisireeni, tõstis laps pea ja küsis: „Kas mu isa viiakse jälle ära?“ Tegu polnud autismiga, laps oli kaks aastat endas suurt valu kandud.

„Lapsena nähtud või kogetud vägivald, nii vaimne kui ka füüsiline, jätab alati jälje. Trauma ei ole see traumaatiline sündmus ise, vaid haav, mis sellest jääb. Mida noorem on laps, seda suurem on kahjustus tema tervisele, suhetele ja usaldusele – seda kogu eluks,“ kinnitab Anne „Kuula last tähelepanelikult. Aga ole valmis kuulama ükskõik kui õudset lugu."

Kuidas selgitada lapsele vanemate tülisid?

Ei ole õige öelda lapsele, et