Kuidas ma olin meisterdav, kogu-aeg-olemas ema ja siis läksin tööle. Kolme tütre ema pihtimus
Mul oli võimalus oma kolme järjest sündinud lapsega pikalt kodus olla ja tegelikult ma nautisin seda. Ilmselt muidu poleks me ka seda otsust vastu võtnud kolmel lapsel järjest tulla lubada. Aga siis läksin tagasi igapäevatööle ja hakkasin töölkäivatest lapsevanematest järjest paremini aru saama. Teate küll, nagu siis, kui mingi klišee ühel hetkel läbi kogemuse otse näkku lööb („Aaa! Nad mõtlesid selle all SEDA!“).

Mu emahinge kriibib see, et ma olin enne see meisterdav ja spontaansete käikude ema, sest see oli nii lihtne – mul oli see aeg. Nüüd on mul suuremad töökohustused ja kodus kõigi jaoks nüüd-ja-kohe olemasolemise aega kordades vähem. Ja spontaanne on palju raskem olla – see nõuab planeerimist ja ajastamist ja need vist on paradoksaalsel kombel spontaansuse vastandid.