Meie beebi sündis surnult: „Olin nii šokis, et ei hakanud nutmagi. Korrutasin arstile, et ta vaataks uuesti, aga ta ütles, et vaatas juba pikalt...“

„Oli 2021. aasta 22. juuli hommik, kui mul sünnitegevus algas. Rasedus oli selleks hetkeks kestnud 37 nädalat ja 5 päeva ning soov beebiga kohtuda oli suur,“ alustab Triin. Kahjuks ei läinud asjad loodetult. „Kui ultrahelikabinetis ekraani vaatasin, oli beebi seal nagu alati, kuid midagi oli teisiti.“

„Ma ei kuulnud ta südamelööke. Esialgu ei osanud ma midagi halba aimata, lihtsalt lamasin ja mõtlesin, miks nii. Samas arutlesin endamisi, et sünnitegevus ju käib ja kõik peaks korras olema,“ mäletab naine. „Kui siis arst pikalt vaikis, tajusin oma kehas, et midagi on valesti. Tundsin, kuidas süda läheb pahaks ja kuum laine käib üle. Mu sisetunne andis märku halvimast, kuid lootsin siiski parimat.“