Enimlevinud lastega seotud kodukindlustusjuhtumid on telerite ja muu tehnika purunemine mängu käigus. “Tänapäeva televiisorite hind võib ulatuda üle tuhande euro - nii võib tubane pallimäng kaasa tuua päris suure väljamineku,” märgib Nikolajev. Lisaks tavapärastele kodukindlustusjuhtumitele tuleb ette ka õnnetusi väljaspool kodu, kus laps on rattaga kogemata naabrimehe auto ära kriipinud või palli aknasse visanud. “Kolmandale isikule tekitatud kahju saab samuti kodukindlustuse alt hüvitatud kui kindlustusleping sisaldab ka eraisiku vastutuskindlustust – lastega tasub kõigeks valmis olla,” sõnab Nikolajev.

Millised lood meenuvad aga praegustele lapsevanematele oma lapsepõlvest? Siin mõned värvikad näited!

Lõputu putitamine ja pisarad

"Maal üles kasvades tuli ikka siin-seal aiatöödel vanematel abiks olla ja tuli ka aeg, mil mulle murutraktoriga niitmist õpetati. Käte värisedes sai asi selgeks ja lõpuks tundsin end traktori taga võrdlemisi enesekindlalt, kuniks esimest korda omaette jäädes oli aed ühtäkki mõne meetri kaugusel ja pidurdamisoskus sootuks ununenud. Traktor põrutas täistuuridel vastu aeda, samal ajal kui mina traktori seljas isa appi karjusin. Õnneks lõppes asi siiski ainult ehmatusega, kuid pisaraid jagus, valge aed vajas uut värvikihti ja isal oli kuude viisi traktori putitamist," jagab üks vastanu.

Otsi kohta, kust sa saad

Äpardusi leiab aset tihtipeale ka siis, kui lapsevanemate tähelepanu hajub. Samal ajal kui ema kodus torte valmistas ja sellega hõivatud oli, asusid lapsed ise kokkama. “Me vennaga tegime endale üsna tihti süüa, näiteks praeleiba, aga leivakoorikud meile ei maitsenud. Toppisime neid plaadimängija sisse kuni kogu plaadimängija kaanealune oli praeleiva koorukesi täis. Kuna me ei viitsinud kreemikausi kraapimisest üle jäänud teelusikaid ära pesta, siis surusime ka need plaadimängijasse.”

Siis sai ema sai uue Marju Läniku vinüülplaadi ja kutsus külla sõbrad. “Oh seda üllatust, kui plaadimängija lusikate kolina saatel avati ja sealt vaatasid vastu leivakoorukesed. Emal ja sõbrannadel olid algul sellised ilmed, nagu oleksid rotti näinud, aga pärast oli kõigil lõbus ja peale plaadimängija puhastamist said Marju Läniku laulud siiski kõlada. Pean tunnistama, et Marju Läniku muusika meenutab mulle vahel senini lapsepõlves emale tehtud koerustükki, aga lusikaid pesen ma täiskasvanuna kohe peale söömist korralikult puhtaks,” vaatab olukorra põhjustaja juhtunule tagasi.

Killud toovad õnne?

“Minu isa töötas nõukogude ajal öises vahetuses ja magas päeval, meie olime kodus ja otsisime vendadega tegevust. Isa tahtis väga magada ja andis meile lammutamiseks suure teleka. Me siis muudkui lammutasime haamrite ja kruvikeerajatega teleka pirne lahti ja kopsisime muid osasid - isal oli magamisega mitu nädalat muretu,” meenutab üks küsitluses osalenu.

Lugu ei lõppenud aga siinmail. “Ema rääkis ikka enne meie lammutamise perioodi, et sugulane on kuldsete kätega ja parandab televiisori ära, aga läks päris kaua kui see sugulane telekale järgi tuli. Ema läks teise tuppa telekat üle andma ja kuulsime kuidas ema kaht kätt kokku lõi ning ahastas, et kes sellega küll hakkama sai. Pärast ta muidugi naeris, kui isa talle kõik ära seletanud oli. Meie olime siis aastaid telekata ja puudust sellest ka ei tundnud. Ema oli kaval ja ütles, et teleka saamiseks peab vähemalt seitse aastat ootama ja nii me siis lugesime raamaturiiulist kõik raamatud läbi. Küll ma ikka imestasin 6-aastaselt Mats Traadi raamatute sisu üle,” meenutab ta.

Jaga
Kommentaarid