Mondo Maailmakooli juht Diana Tamm: kas Eesti koolilõpetaja saab tänapäeva maailmas hakkama?

Lisaks lõputunnistusele, lugemis- ja arvutamisoskusele peaks koolist olema kaasa saadud ka suutlikkus mõista globaalprobleeme ning võtta kaasvastutus nende lahendamise eest. Aga kuidas selliseid maailmakodanikke siis kasvatada ja kes seda tegema peaks?

Nii sotsiaal- kui tavameedia on neil päevil täis lillesülemeid kandvate koolilõpetajate ning nende vanemate fotosid. Lillede kõrval hoitakse kõvasti peos ka lõputunnistust, millel on hinded - kellel paremad, kellel natuke kehvemad, kuid igal juhul kinnitab see tunnistus, et gümnaasiumi õppekava on läbitud täies mahus.

Rahvusvahelised uuringud näitavad, et meie laste aineteadmised on väga tugevad. Euroopa riikide pingereas on Eesti 15-aastased noored lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes esimesel kohal. Kuid, kas see tagab nende toimetuleku tänapäeva maailmas? Gümnaasiumi õppekavas on teisigi oskusi, mida noor peaks olema omandanud - koolist peaks olema kaasa saadud „suutlikkus mõista globaalprobleeme, võtta kaasvastutus nende lahendamise eest, väärtustada ja järgida jätkusuutliku arengu põhimõtteid ning tunnetada end dialoogivõimelise ühiskonnaliikmena Eesti, Euroopa ja kogu maailma kontekstis.“

2020. aastal avaldatud PISA uuringus „Kas Eesti noor on maailmakodanik?„ usub alla poole Eesti vastanutest, et nad saavad „maailmas esinevate probleemide suhtes midagi ette võtta“ ning 51% Eesti õpilastest arvab, et „minu käitumine võib mõjutada teistes riikides elavaid inimesi“. Vaid 40% vastas, et „õpetajad paluvad mul sageli väljendada minu arvamust rahvusvaheliste uudiste kohta“. On seda vähe või palju? Eesti on ju nii väike - meie panus globaalprobleemide lahendamisse oleks niikuinii märkamatu?

Sõda Ukrainas ning jääkülmade kevadete ja tulikuumade suvedega heitlik kliima on vaid kaks näidet sellest, kuidas globaalprobleemid mõjutavad meist igaüht ning tegelikult saab meist igaüks vähemal või suuremal määral mõjutada ka maailma. Ukraina abistamiseks on Eesti ühiskond teinud ära erakordse töö, need erinevad algatused on lähtunud inimestest, kes tajuvad iseenda vastutust ning kohustust tegutseda. Sellistel inimestel püsib tugev kodanikuühiskond ja lõpuks ka demokraatlikud väärtused. Selliseid inimesi on meile juurde vaja. Aga kuidas neid siis kasvatada ja kes seda tegema peaks?

Maailmahariduse andmine koolis sõltub täna õpetaja entusiasmist ja koolijuhi prioriteetidest.

Maailmaharidus on mitme nimega hea laps - kutsugem seda maailmakodanikuhariduseks, säästva arengu hariduseks, rahuhariduseks, inimõiguste hariduseks - eesmärk on tegelikult sama. Kasvatada hoolivaid maailmakodanikke, kes mõistavad nii enda ümber kui ka maailmas toimuvat ning julgevad ja oskavad tegutseda kestliku ja inimõigusi austava maailma nimel.

Maailmahariduse andmine koolis sõltub täna õpetaja entusiasmist ja koolijuhi prioriteetidest. On koole, kes pakuvad valikainena kursust „Globaliseeruv maailm“ ning aineõpetajaid, kes põimivad oskuslikult inglise keele, matemaatika või ühiskonnaõpetuse tundidesse arutelusid kliimamuutustest, globaalpoliitikast ja kodanikuaktivismist. Sellel ja järgmisel aastal on uksed avamas Pelgulinna ja Rakvere riigigümnaasiumid, kes võtavad fookusesse maailma- ja keskkonnahariduse ning käsitlevad seda läbivalt kogu koolielus. Need on siiski vaid loetud näited. Miks ei ole maailmaharidus kooliprogrammi loomulik osa igas Eesti koolis, kuigi õppekava seda meilt ootab?

Vastused kõlavad rohketes kooliaasta lõpu arvamusartiklites, mis juhivad taaskord tähelepanu õpetajate ülekoormusele, ainekavade liigsele mahule ja koolidele esitatavatele piiritutele ootustele. Kui kõike ei jõua, siis tuleb otsustada, mis on päriselt oluline. Kui mõtleme 21. sajandi väljakutsetele, siis ootavad meid ees kliimamuutusest, sõdadest ning ressursside piiratusest tingitud ebastabiilsus ja konkurents. Me peame valmistuma, et sellega toime tulla. Me peame suutma teha koostööd, kohaneda ja jääda selle juures empaatiavõimelisteks inimesteks. Loogem nende oskuste arendamiseks ruumi nii koolikeskkonnas kui ka kodustes vestlustes.

Kui kõike ei jõua, siis tuleb otsustada, mis on päriselt oluline.

Mida saab lapsevanem ära teha, et tema lapsest võrsuks maailmakodanik?

Kui sinu laps ei ole veel lillede ja lõputunnistusega pildil, siis uuri oma lapse klassijuhatajalt, kas nende koolis käsitletakse globaalseid teemasid ja kui mitte, siis miks. Palju saab ära teha kooliväliselt. Ära karda arutleda söögilaua taga või perereisil olles, milliseid tundeid ja mõtteid tekitavad kuumalaine, sõda, kokkupuude inimestega teistest kultuuridest või poliitilised sündmused. Laenuta koos lapsega film Mondo Maailmakooli dokumentaalfilmikogust ning arutlege pärast nähtu üle. Kaasa laps vabatahtlikule tööle, kuhu ise oled ennast kirja pannud - las ta näeb, et väikestel tegudel on suur mõju.

Maailmahariduslikke materjale on ka päris pisikestele, lasteaialastele - nii muinasjuttude kui pildialbumite kujul, leia need üles. Ja kui pelgad, et teemad on laste ja noorte jaoks liiga muserdavad või keerulised, siis otse vastupidi - kliimaärevust uurinud Örebro ülikooli teadlased on leidnud, et kõige paremini toetab noori see, kui nad näevad enda kõrval mitte probleeme vähendavaid, vaid nende lahendamise nimel tähenduslikult tegutsevaid täiskasvanuid.

Maailmakodanikud kasvavad kodu, kooli ja ühiskonna koostöös. Laseme neil kasvada andes neile kaasa vajalikud oskused, et tänapäeva maailmas päriselt hakkama saada.