KUULA | Kriisinõustaja: sõjatrauma on salakaval – ka sõjatraumaga lapsega kokku puutunud laps võib seda üle elada

„Sõjatraumaga võib kaasneda ka häbitunne. Häbi, et ma ei suuda nuttu tagasi hoida; et ma ei suutnud kaitsta isa, olles tema kõrval, kui ta surma sai. Häbil võib olla mitu tasandit,“ räägib uues Pere ja Kodu podcasti episoodis kriisinõustaja Tiina Naarits-Linn.

„Võib juhtuda et klassis, kus ei olnud enne ühtegi traumakogemusega last, näeme, et trauma võib olla hoopis teisel lapsel. Nüüd tulevad käitumisse jooned, mis on teistsugused,“ nendib Naarits-Linn. Tema sõnul on parim võimalus sõjatraumaga lapse toetamiseks tema kaasamine vabaajategevustesse – näiteks judo, lauatennis ja muud pallimängud.

„Traumaga on normaalsed paljud tunded – ka oksendamine ja kõhukrambid. Enamasti on 72 traumajärgse tunni jooksul erinevad füsioloogilised reaktsioonid täiesti normaalsed. Keegi võib lõputult nutta ja teine võib olla õuduses selle pärast, et ei tule ühtegi pisarat,“ räägib Naarits-Linn.

Veel tuleb jutuks kriisinõustaja töö olemus, Estonia katastroofi endiselt maandamata traumad ja paljud muud teemad.

Kuula Pere ja Kodu podcasti!