Elu ärevushäirega: ärgates olid mu kaelalümfid paistes, õhk ei mahtunud kurgust sisse ja peas mõte, et mul on minek

„Kes mind tunneb, teab, et Liisi Laaneoks läheb EMOsse viimases hädas. Ühel ööl nägin unes, et mul on vähk. Valisin oma matusteks laulu... Kui ärkasin, olid mul kaelalümfid paistes, õhk ei tahtnud kurgust sisse mahtuda, süda paha, pea käis ringi ja peas mõte, et mul on varsti minek,“ kirjutab kahe lapse ema Liisi oma läbipõlemisest.

Mu kahe lapse beebiaeg on läinud kiiresti ja kahjuks ilma aega maha võtmata. Pidev ärevus, sest kogu aeg on vaja midagi ära teha, korda saada või saata ning kusagile jõuda. Tavaliselt on nii, et kui me inimestena ise ei oska endale aega võtta või ei pane tähele keha märke, mil ta karjub, et tuleb teha paus. Ma olen terve selle aja emana põdenud kõik haigused läbi püstijalu. Näiteks rinnapõletiku või koroona.

Keha andis mulle ühe korra märku, et puhka. Ma ei kuulanud. Andis teise korra märku. Mõtlesin, et okei, nüüd on see koht, kus ma pean päriselt hoo maha võtma. Võtsin, aga mitte piisavalt ja jäin uuesti haigeks. Nüüd läks vaja juba kiirabi