Ühe Jaapani pere lugu: kui jätad kombekohased sammud astumata, kaob ka ümbritsevate inimeste empaatia

„Võtame näiteks elu üksik­vanemana - isegi kui lähedased sind mõistavad, siis mõni töökaaslane või kauge tuttav ikka ehmub: „Üksik­vanem oled? Lapsest on kahju!““ avavad Masamori (40) ja Naoko Tanaka (39) Jaapani kommete tagamaid.

Jaapanlaste kurameerimiskombed on palju selgemad kui eestlaste omad. Tavaks on, et kolmandal kohtingul teeb mees naisele ettepaneku käima hakata. Jaapanis abiellutakse keskmiselt 30aastaselt ja üldiselt otsitakse kaaslast abielu eesmärgiga.

Vaid paar protsenti Jaapani lapsi sünnib abieluväliselt. Kui toon võrdluseks Eesti kombe koos elada ja lapsi saada ilma abiellumata, saan vastuseks, et see oleks Jaapanis äärmiselt keeruline.

„Miks?“ uurin. Naoko ja Masamori mõtlevad pikalt. Jaapani puhul ei ole asi kindlasti religioonis. Aga milles siis? „Ühiskonna pilk,“ ütleb Naoko viimaks.

Vanasti oli abielu ja perekond tõendiks, et tegu on korraliku inimesega, keda võib ka tööl usaldada. Kui sa endale abi­kaasat ei leia – mis sul siis viga on? Selline