Kas last imetada või mitte – diskussioon selle üle on väga vana, kuid kasu tervisele ei vaidlusta keegi. „Rinnapiim on unikaalne ning sellest saab kätte kõik vajalikud toitained ja vedeliku, mida laps vajab. Rinnapiim kaitseb last nakkuste eest ning toetab tema seedesüsteemi arengut ja kasvamist, aga ka kiindumussuhte kujunemist kõige loomulikumal moel,“ ütleb ITK Naistekliiniku ämmaemandusjuht Vivian Arusaar.

Selleks, et Eestis otsustaksid võimalikult paljud emad oma lapsi imetada ja tagada lastele parema tervise tulevikus, tegutsevad sünnitushaiglate juures imetamisnõustamise keskused. Noored emad saavad tasuta nõu rinnaga toitmise küsimustes kuni imetamise lõpetamiseni.

„Viimase kahe pandeemia-aasta jooksul on Eesti suurima, ITK Naistekliiniku imetamisnõustamise kabinetti pöördujate arv kasvanud 1000 naise võrra, eelmisel aastal külastas kabinetti 5967 noort ema „ ütleb imetamise nõustamise juht Agnes Selin.

Tänavune rinnaga toitmise nädal toob esiplaanile tervishoiusüsteemi – haiglate, sünnitusmajade, naistekliinikute, nõustamiskeskuste, töökohtade ja kogukondade toe, et noored emad saaksid oma lapsi imetada, et ühiskond ja tugivõrgustikud mõistaksid rinnaga toitmise vajalikkust ning rinnaga toitmise probleemide tekkimisel oleks noortele emadele nõu ja abi alati tasuta kättesaadav.

ITK Naistekliiniku imetamisnõustamise kabinet tegutseb alates 2001. aastast, toetades emasid rinnaga toitmise probleemide lahendamisel ja andes nõu, panustades sellega inimeste tervisliku toitumise kujundamisse.

Rinnaga toitmine on vajalik nii emale kui ka lapsele, sellel on tervise seisukohast mitmeid eeliseid:

1. Vähendab vaesust – see on kättesaadav kõigile ja aitab pere-eelarvest kokku hoida rinnapiimaasendajatele minevaid kulutusi.

2. Parandab toitainete kättesaadavust – rinnaga toitmine esimesel kuuel elukuul ja selle jätkamine kuni lapse kaheaastaseks saamiseni tagab lapsele kõik vajalikud toitained ja piisavalt energiat ning aitab ennetada nii ala- kui ka ületoitmist.

3. Parandab tervist – rinnaga toitmine parandab tervist ja toetab beebi arengut ning loob aluse paremaks terviseks tulevikus. Rinnaga toitmine panustab ema tervisesse nii lühi- kui ka pikaajaliselt.

4. Tugevdab õppimisvõimet – rinnaga toimine ja vanusele vastav kvaliteetne lisatoit panustavad oluliselt lapse vaimsesse ja kognitiivsesse arengusse ning seega ka õppimisvõimesse.

5. Panustab võrdõiguslikkusesse – rinnaga toitmine annab kõigile lastele võrdse stardi eluks. Imetamine on naiste pärusmaa, siin on oluline ühiskonna ja perekonna tugi ja soosiv suhtumine, et rinnaga toitmine ei tooks naistele probleeme. Emale võib see olla rahustav ja jõudu andev kogemus.

6. Beebi janukustutamine ja hügieen – rinnaga toitmine täidab lapse kogu toidu- ja joogivajaduse, isegi kuuma ilmaga. Rinnapiimaasendajaga toitmisel on oluline, et puhas vesi oleks alati kättesaadav, ja lahendada tuleb ka hügieenimured.

7. Vähendab energiatarbimise vajadust – rinnaga toitmisele kulub vähem energiat võrreldes rinnapiimaasendaja tootmiseks ja selle tarbimiseks kuluva energiaga. Rinnaga toitmisel on väiksem vajadus vee ja kütteenergia järele ka kodumajapidamises.

8. Edendab majanduskasvu ja tööhõivet – rinnaga toitvad emad, keda nende töökohad toetavad, on tööl produktiivsemad ja lojaalsemad. Rasedus- ja sünnituspuhkused ning toetused, samuti teised töökohal tehtavad soodustused loovad naistele võimaluse ühildada töö ja pereelu isegi siis, kui laps on alles väga väike.

9. Tugevdab ühiskonda – linnastumise tõttu on aeg ja ruum muutunud inimeste jaoks palju kallimaks. Tööandjad, perekonnad ja ühiskond saavad toetuse ja soosiva suhtumisega palju ära teha, et rinnaga toitvad emad töö ja pereelu ühildamisega paremini toime tuleksid. Lastesõimed töökohtade lähedal ja imetamispausid töö ajal, samuti ühiskondlikes hoonetes imetamisruumide olemasolu on aidanud olulisi muutusi kaasa tuua.

10. Vähendab ebavõrdsust – imetamise praktikad on maailmas erinevad. Ja isegi sellele vaatamata on oluline rinnaga toitmist edendada, eriti vähekindlustatud ühiskonnagruppides, sest see aitab vähendada ebavõrdust.

11. Muudab linnad ja asulad turvalisemaks ja jätkusuutlikumaks – kiire elutempoga linnades on oluline, et rinnaga toitvad emad ja nende lapsed tunneksid end avalikus ruumis hästi ja turvaliselt. Kui peaks juhtuma õnnetusi või humanitaarkriise, on kõige suuremad kannatajad just emad lastega ja rasedad, kes olukorra puhkedes vajavad eriti suurt tuge.

12. Tagab jätkusuutliku tarbimise – rinnaga toitmine on tervislikum, mittesaastavam, vähemkulutav ja loomulikum valik.

13. Võitleb kliimamuutuste vastu – rinnaga toitmine tekitab vähem prügi kui rinnapiimaasendaja tarbimine. Tööstuslik rinnapiimaasendaja tootmine ja transport tehasest lõpptarbijateni võib olla pikk ning tekitada jäätmeid meredes ja mõjutada elu veekogudes. Rinnapiimaasendaja tooraine tuleb piimatööstusest, mis tarbib loodusressursse ja tekitab süsinikuheidet.

14. ITK emapiimapanga initsiatiiv innustab emasid – ITK emapiimapank on loodud selleks, et kui laste, eriti enneaegsete laste emadel kohe rinnapiima ei teki, oleks lastele ikkagi võimalik rinnapiima anda kuni selle tekkeni, mis on vastsündinu jaoks äärmiselt oluline edaspidiste terviseriskide vähendamisel.

Jaga
Kommentaarid