02.08.2022, 13:30
Pere ja Kodu augustinumbris | 6aastasena kooli - kas andekuse toetamine või lapsepõlve lõhkumine?
Pere ja Kodu augustinumbri kaaneloos räägib Eesti kuulsaim blogija Mallu Mariann Treimann oma tütardest, suhetest ja teravatest juhtumistest. Juttu tuleb ka ekskaasaga laste jagamisest, esimese lapse kõneraskustest ja kohtingutest pärast lahutust.
FOTO:
Augustinumbrist leiad ka puudutava loo erilisest lapsest, kellele polnud sobivat kooli ning seetõttu lõi tema ema ise uue kooli. Lisaks saad lugeda, kas lapse 6aastasena kooli saatmine toetab andekust või pigem lõhub lapsepõlve. Juttu tuleb ka kunstliku viljastamise teekonnast, õdede-vendade tülidest ning sellest, kuidas lastega seksuaalsusest ja puberteedist rääkida. Kõik selle ja palju muud põnevat leiad värskest ajakirjast!
Pere ja Kodu peatoimetaja Elin Järvsaar paneb seekordses veerus südamele, et me ei ootaks, kui sisetunne annab märku, et midagi on korrast ära:
See tunne on veel nii õhkõrn ja mõõdetavate sümptomiteta, et sa veel päriselt ei usu seda. Enda mõtete, tunnete ja tegutsemise edasi lükkamine aitab pead justkui liiva all hoida ning endalgi mõnda aega uskuda, et tegelikult ei ole tegemist millegi eriskummalisega. Võib-olla tunned sa (vale)häbi selle ees, et midagi ette kujutad. Ehk kardad sa spetsialisti asjatut tülitamist. Vahest ei julge sa liigselt loota, et asi on nii, kui sulle tundub. Võib-olla tunned aga hoopis hirmu, et see just nii ongi. Sa ootad. Äkki sa kujutad seda ette, äkki see läheb mööda, äkki...
Mari tundis, et ta kuueaastane laps on kooliks valmis, kuid ühiskonda kuulates toimis oma südame vastu. Andekuse uurija ja edendaja ütleb aga – ära lase lapsel oodata! Kadi nägi, et ta lapse kõne ei arene päris nii, kui peaks. Ometi jäi ta ootama. Logopeed palub – ärge oodake!
Varem pöörduda on alati parem. Kui emasüda ei ole päris rahul, siis hea on targematelt uurida. „Mõnikord piisab ühest kohtumisest, et olukorrast aru saada ja vajalikud lahendused leida. Või siis lihtsalt mõista, et muretsemiseks ei olegi põhjust,“ ütleb pereterapeut Angela Aljas (lk 38). Temagi kutsub lapsevanemaid üles mitte ootama, kui kodurahu on laste tülidest rikutud.
Ootamisega on see tobe asi, et õige hetk tegutsemiseks võib märkamatult mööda lipsata. Või kui midagi on valesti, kipub see ajas süvenema. Lisada siia võrrandisse veel lõputud järjekorrad, mida sageli spetsialisti poole pöördumiseks peab ootama, ja näedki – mida varem anomaaliale jälile jõuad, seda kiiremini saab laps abi. Olgu selleks abiks siis parem ja mõtestatum tugi sinult endalt või teraapia ja ravi asjatundjalt. Teadmine ja teadvustamine ei tee kunagi asja suuremaks, kui see juba on. See ainult annab aega ja võimalusi.
Kõiki Pere ja Kodu värske numbri lugusid saad juba praegu sirvida allpool endale huvipakkuvale pealkirjale klõpsates. Ajakirja saad endale postkasti tellida SIIT.
„Ei ole lihtne see elu. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sa oled lahutatud. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sul on lapsed. Ei ole lihtne hakata deitima, kui sa oled Mallukas...“ naerab Eesti kuulsaim blogija Mallu Mariann Treimann.
„Ma ei tea, miks mu poisid sellised pöörased on. Ma sooviksin nendega nii palju vahvaid asju ette võtta, aga hirm teiste pilkude ees ei luba. Vahel panen nokkmütsi pähe ja päikeseprillid ette, kui nendega parki suundun. Ise terve tee kõiki lauseid sõnaga „ära“ alustades. Aga neil on naljakas,“ kirjeldab Maris elu poegadega.
Henry jagab seekordses kolumnis, kuidas ta otsis ja katsetas ideid ja viise, et lapsed õpiksid raha väärtust mõistma.
„Erivajadustega lapsed võivad üksteisest erineda, aga vanemate murekohad on tihti samad. Üks neist on kooli valik,“ ütleb Monika, kes oma tütre raskest haigusest kannustatuna avab 1. septembril Tartus uue kooli.
„Minu poegadel on kaheksa aastat vanusevahet ja seetõttu olen nendega aega veetes tihti dilemma ees – kumb seekord kaotajaks jääb? Kuni eelmisel suvel avastasime koha, kus on tegemist absoluutselt igas vanuses lastele ja ka täiskasvanutele,“ jagab Katariina Libe oma kogemust.
Anu kodus algavad ja lõpevad kõik päevad vendade omavaheliste tülidega. „Kui vahele lähen, saan ka ise obaduse! Tunnen, et mu mõistus on otsas ja ma ei saa nendega hakkama,“ on ema murest murtud.
Vastuolulised arvamused ei ole üksnes lapsevanematel, vaid täiesti eri meelt varasema koolimineku asjus on ka Talendikeskus ja Rajaleidja – ometi mängivad mõlemad sel teekonnal lapsevanemate jaoks suurt rolli. Keda siis usaldada ja kuidas jõuda oma lapse jaoks parima lahenduseni?
Laps läheb esimesse klassi? Teil on koolikotti vaja! Mille järgi seda õiget kotti valida, kui lapsele on oluline vaid selle välimus?
Nutiajastul on lastele vaid mõne kliki kaugusel palju uut, aga tihtipeale väärinfot. Eriti seksuaalsuse kohta. Kas usaldada kooli ja lapse enda suutlikkust infomüras terad sõkaldest eristada või haarata ise ohjad?
Tere tulemast Kurepessa – just nii kutsuvad hellitavalt oma isikupärast kodu Hedi ja Anti Kurg ning nende kolm last. Tegemist pole üldse mitte tavalise koduga, vaid maalilises Lõuna-Eesti väikelinnas Tõrvas asuva unelmate pesaga, kus lapsed ülieluägedat lapsepõlve kogeda saavad.
„Abielu ei saa nimetada läbikukkunuks vaid seetõttu, et see lõppes,“ ütleb Mindvalley asutaja ja kirjanik Vishen Lakhiani, kel conscious uncoupling’u ehk teadliku lahutuse kogemus.
„Oma kunstliku viljastamise lugusid jagatakse aina rohkem, aga minu meelest räägitakse vähe sellest, kui raske see võib nii emotsionaalselt kui ka füüsiliselt olla,“ ütleb Heily, kel on seljataga seitse ebaõnnestunud katset.
Kunstlik viljastamine ei ole õnneks enam ammu tabuteema. Eestis vajab iga 6.–8. paar lapse saamiseks meditsiinilist abi. Kuidas see protseduur toimub ja kui palju maksma läheb?
Stereotüübi kohaselt on naine Jaapanis kodune ja mees teeb nii palju tööd, et koju ei jõuagi. Naise päralt on lapsed ja majapidamine, mehe ülesanne on raha teenida. Masamori ja Naoko Tanaka ei ole tüüpiline jaapani paar.
Lapse kasvatamise kaose kõrval ei ole tihti aega, et tõsisemaid arutelusid ette võtta, ja pahatihti on just varasuhted need, mis arutamata jäävad. On aeg panna paika punased ja rohelised lipud pere rahajaotuses.
„Poja kõne arenes aeglaselt ja ühel päeval kadusid äkki isegi tema vähesed sõnad,“ räägib ema Kadi oma kogemusest. Abi otsides selgus, et laps ei kuule nii, nagu vaja.
„Teist beebit sünnitades rebenes mu keisriarm nii, et lapse käsi oli küünarnukini emakast väljas. Arst ütles, et on ime, et mõlemad ellu jäime,“ jagab Kaija Kuningas oma lugu.
„Sünnitusjärgne haiglaelu ehitas väga hea vundamendi teiste ees imetamiseks,“ viskab sõbranna nalja, kui mainin, et kirjutan lugu avalikust imetamisest. „Kolme haiglapäeva jooksul üritas ei rohkem ega vähem kui üheksa erinevat kätepaari mu nibu beebile suhu toppida,“ jätkab ta.
Kõigil saab vahel tavalisest moosiga kaerahelbepudrust küllalt. August on hea aeg katsetada koos lastega hommikusöögiks uusi maitseid, et argihommikud mööduksid ladusamalt.
Kertu (5) ja Uku (8) suve jooksul korjatud õite ilu saab kaante vahele laste päris enda taimeraamatuks.
Kairi Look on taas kirja pannud ühe toreda lasteloo, mis räägib seekord öökullist, kes ei talu enam pikki ja valgeid suveöid.
Selles rubriigis tutvustab Pere ja Kodu lasteosa kaasautor Krista Kruve raamatuid, mida ta lapsed Uku (7) ja Kertu (5) raamatukogust välja valivad.
„Mulle tundub, et mehed ei saa ikkagi päris lõpuni aru, et päevad-ööd läbi lapsega koos olla on raske. Kuidagi mõistusega võime mõista, aga tegelikult ei tunneta me seda läbi,“ mõtiskleb Johan Randvere.
