05.08.2022, 14:33
Mida saad SINA toiduraiskamise vähendamiseks ära teha?
SEI Tallinn ja Eesti Maaülikooli koostöös valminud uuring näitab, et Eesti kodumajapidamistes tekib igal aastal ühe inimese kohta ligi 61 kg toidujäätmeid. See ei viita mitte pelgalt toiduraiskamisele, vaid ka prügiuputusele ning toiduga seotud kulutuste ebamõistlikule kasutusele. Mida saad sina selleks ära teha, et vähem toitu raisku läheks?
FOTO: Valio
Ligikaudu 42% toidujäätmetest moodustab toidukadu ehk raisatud toit, mis jääb mingil põhjusel tarbimata ning läheb äraviskamisele. Uuringu sõnul oli peamiseks toidukao tekkepõhjuseks toiduainete riknemine, mille tõttu visati toit ära pea pooltel (49%) juhtudel.
Seega võib väita, et kõige sagedamini põhjustab toidu raiskamist halb toidukordade planeerimine ja ajapuudus. Samas märkasid uurijad suuremat toidukadu ka madalama sissetulekuga perede seas, mille kohta võib vaid oletada, et ehk ostetakse hulgi odavamaid või allahinnatud tooteid, ent ei jõua neid õigeaegselt ära tarvitada ning toidu riknemise tõttu lähevad need äraviskamisele.
Kuidas anda endast maksimum, et sinu toidukraam ei lõppeks prügikastis?
Planeeri toidukordi ja käi poes koos nimekirjaga
Planeerimine on raiskamise number üks vastane! Hästi planeeritud nädalamenüü ja toidunimekiri tähendab, et ilmselt oled juba poodi minnes läbi mõelnud vajalikud kogused ning ka kuupäevad, mis aitab poes teha paremaid valikuid. Näiteks oma piima- või keefiriostu paremini ajastada ja valida võimalusel lähema säilivustähtajaga toode. Samuti tasub vältida tühja kõhuga poodi minemist – nii võib juhtuda, et ostad spontaanselt kokku liiga palju toiduaineid, mida hiljem õigeaegselt ära ei jaksa tarvitada. Hulgiostmisel tuleks hoolikalt mõelda, kas neid on ikka võimalik enne riknemist ära tarvitada või hoiustada niiviisi, et need piisavalt kaua säiliksid.
Sügavkülmutada võib peaaegu kõike
Samuti aitab toidujäätmete hulka vähendada toiduainete sügavkülmutamine. Hea mõte on külmutada just üleliigseid toiduaineid, mis kipuvad muidu kiiresti riknema, näiteks puu- ja juurviljad. Samuti võib sügavkülmutada ka ilma vedelikuta konservide ülejääke (näiteks mais, oad ja kikerherned) või läheneva kuupäevaga leiba-saia. Ja ka valmistoitu võib edukalt sügavkülmutada – nii oled kindel, et ülearused portsjonid ei lõpeta prügikastis ja ongi järgmiseks korraks maitsev „valmistoit“ kodus olemas! Kiirem, kui mistahes äpist tellida!
Pakendil olevast kuupäevast on veel tähtsamad sinu nina ja silmad
Uuring avaldas, et üsna arvestatava toidukaost moodustavad piimatooted – mullu oli nende osakaal 13%. Peamiselt läksid piimatooted äraviskamisele just nende lühikesest säilivusajast tuleneva riknemise tõttu.
Tegelikult on enamus piimatooted on täiesti söömiskõlbulikud ka pärast pakendile märgitud kuupäeva. Seepärast tasub veel enne ära viskamist hinnata piimatooteid lisaks kuupäevale veel kolme näitaja alusel: lõhn, maitse ja konsistents. Kui tootel pole tavapärasest erinevat lõhna ega maitset, samuti pole konsistents muutunud, siis võib ka pärast pakendil märgitud kuupäeva toodet tarvitada. Hea nipp piima headuses veendumiseks on testida seda kuuma vee või kohvi peal – kui piim ei lähe tükki, on see veel tarbimiseks värske.
Et aidata nii kodudes kui ka kaubanduses kaasa toiduraiskamise vähendamisele, oleme järkjärguliselt liikumas üle ka uuele märgistusele. Loe lähemalt siin.
Iga toote jaoks on külmikus oma koht
Kas teadsid, et temperatuur jaotub külmiku vahel üsna ebaühtlaselt? Eestlaste suur lemmik piima hoiustamiseks – külmiku uksesahtel – on tegelikult üks soojemaid paiku terves külmikus, mistõttu soodustab see piima kiiremat riknemist.
Piimatooteid tasuks hoida pigem külmiku keskosas ning vältida nende uksesahtlisse paigutamist. Samuti ei tohiks piimatooteid jätta kauaks toasooja. Mida madalam on temperatuur, seda tõenäolisemalt säilitab piimatoode oma kvaliteedi ka pärast säilivuskuupäeva möödumist. Eelnevalt avatud toodete puhul tuleks jälgida ka seda, et kappi tagasi asetades oleksid need võimalikult õhukindlalt suletud, mille heaks variandiks on korduvkasutatav Alma silikoonkaas – see aitab aeglustada nende riknemist ja vähendada ristsaaste ohtu.
Organiseeri oma külmik säilivuse järgi
Veel üheks heaks nipiks on sorteerida külmik nii, et ükski toiduaine ei jääks teiste taha varju ja tekiks parem ülevaade, millised toiduained vajavad esmajärjekorras tarbimist või juurde varumist. Lisaks võiks külmiku etteotsa asetada vanema kuupäevaga tooted, et need kiiremini ära tarbida ja vähendada riknemise ohtu.
Toidujagamine!
Kui külmikusse on kogunenud liiga palju toitu, mida ise tarbida ei jõua, siis tasuks kaaluda selle annetamist abivajajatele. Mitmes Eesti linnas on tegutsemas aktiivsed vabatahtlike kogukonnad, kes on tööle pannud toidujagamiskapid, mis aitavad suurendada päästetud toidu hulka. Ja kindlasti ei ole toidukapi kasutamine häbiasi – see ei tähenda seda, et oled vaene, vaid reaalselt päästad toitu ja läbi selle ka planeeti.
