Tuuli blogi | Oleme mehega olemuselt erinevad nagu siga ja kana. See viib meid tihti konfliktideni

Näidake mulle kodu, kus mitte kunagi ei tülitseta. Mitte kunagi. Sellist ei ole! Või ma eksin? Pole ju võimalik, et koos elavad nii sarnase mõtteviisiga inimesed, et mitte kunagi ei teki ühtegi tüli?

Näidake mulle kodu, kus mitte kunagi ei tülitseta. Mitte kunagi. Sellist ei ole! Või ma eksin? Pole ju võimalik, et koos elavad nii sarnase mõtteviisiga inimesed, et mitte kunagi ei teki ühtegi tüli? Pole võimalik, et väikeste lastega peres ei teki pingeid, mis ei vii tülideni. Küsimus on selles, kuidas neid tülisid lahendatakse. Küsimus on ka selles, mida inimesed üldse tülideks peavad: vaidlust? Kõrgendatud hääletooni? Karjumist?

Viimasel ajal on meie kodus paksu õhku nii palju, et isegi akende lahti tegemine ja tuulutamine ei aita. Kuna oleme siin järjest kõik haiged olnud ja nüüd jäi siis lõpuks ka beebi, siis see tekitab omajagu pingeid. Üks meganohune ja köhiv pooleaastane beebi on ikka paras pähkel. Lisaks on veel 1000 muud asja, mis ootamatult juhtunud on. Aga kui ikka päris aus olla, siis tülisid on meie kodus ka varem olnud. Kui õhk tuliseks läheb, proovin hingata sisse ja välja ning mõelda: okei, kas praegu on täiskuu? Või hakkavad mul ehk päevad (muide, mu päevad taastusid 1,5 kuud peale sünnitust)? Kellel on oma ajast puudus? Kas keegi on väsinud, halvasti maganud? Vahel on aga nii, et mingit põhjust polegi ja tülid lihtsalt tulevad eikuskilt.