VAATA | Viljatusravikeskus aitab luua peresid

Lapsevanemaks saamine on mõnikord päris keeruline. Paarid võivad proovida aastaid, kuid igatsetud beebi asemel on ikka vaid lapse saamise soov. Lastetuse probleemiga seisab silmitsi iga kuues paar, kuid nendest ainult iga teine paar otsib meditsiinilist abi. Siinkohal võib lahenduseks olla viljatusravi ja Eestis ollakse selles maailmatasemel.

Viljatusena mõistetakse olukorda, kus naisel pole õnnestunud rasestuda ühe aasta jooksul, kuigi paar ei ole kasutanud rasestumisvastaseid vahendeid. Harva on viljatus absoluutne – nii võib väita vaid juhul, kui naisel puuduvad emakas ja munajuhad või kui munasarjade töö on lakanud. Meestel esineb väga harva olukord, kus seemnerakke ei leidu. Iseenesliku rasestumise tõenäosus väheneb aga sedamööda, mida kauem on viljatus kestnud.

Kõige enam mõjutab nii viljakust kui ka viljatusravi edukust naise vanus: naise vananedes viljakus väheneb ja ühtlasi väheneb viljatusravi tulemuslikkus.

Saates räägime, millal peaks paar kaaluma kunstlikku viljastamist ja kas sellega seoses on ka vanuselisi piiranguid. Juttu tuleb ka sellest, missugused terviseprobleemid võivad olla viljatuse põhjuseks, milliseid erinevaid ravimeetodeid kasutatakse, mida kujutab endast munarakudoonorlus ja kui tulemuslik on viljatusravi.

Teemat on avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Pelgulinna Naistekliiniku Viljatusravikeskuse juhataja, günekoloog ja viljatusravi eriarst Katrin Kask ning IVF labori juhataja ja vastutav embrüoloog Elina Haller-Mahlakas.

Vaata lisaks: viljatusravikeskus.ee