Rasmus Kits: katsetamine ja erinevate võimaluste proovimine on huvihariduse puhul normaalne protsess

„Laps tegelebki huvihariduses iseenda arendamisega ja otsib iseenda teed,“ märgib Eesti Teadushuvihariduse Liidu juhatuse liige Rasmus Kits ning leiab, et huviharidus mängib noore tulevikuvalikutes oluliselt suuremat rolli kui arvata oskame.

Eestis osaleb huvihariduses ühel või teisel moel üle 200 000 noore. „Ei saa öelda, et noored eelistavad ühte või teist, nad on endiselt erinevate huvidega ja kõik valdkonnad on ilusti kaasatud. Aga kindlasti köidab noori tehnoloogia ja sellega tuleb ilmselgelt ka tegeleda,“ ütleb Kits, täpsustades, et loodus- ja tehnikateaduste valdkonna osakaal on hetkel alla 15 protsendi kogu huvihariduse osakaalust, kuid kümmekond aastat tagasi oli see protsent vaid kolme juures. „Avalikkuses on palju räägitud ka tehnoloogia negatiivsetest mõjudest. Just huviharidus on see, mille kaudu on võimalik suunata noort tehnoloogiateadlikuks tulevikukodanikuks.“

Siiski on Kitse sõnul noorte huvide suunamisel oluline osa ka trendidel ja muudel mõjutajatel. Vahetult enne