Lapsed liiguvad ja magavad aina vähem. Mis on selles süüdi?

Laste liikumisharjumusi kujundavad väga erinevad tegurid alates unetundide hulgast ja unekvaliteedist kuni eeskujudeni välja. Aga on veel üks tegur, millel on laste elustiili väljakujunemisele tugev mõju.

Kas tõesti on laste vähese aktiivsuse taga aina nooremate sõrmede vahele maanduvad nutitelefonid? Kas vähem magatakse, kuna värviliste virtuaalmaailmadega endale külla kutsuvad arvutimängud takistavad uinuda? Kuhu maandub siinjuures televiisor? Kas lapsed teeb paksuks ja mugavaks aina laiemalt leviv „ekraanidekultus„?

Laste tervise ja arengu toetamiseks on Maailma Terviseorganisatsioon ehk WHO toonud välja soovituslikud normid – laps võiks liikuda vähemalt 60 minutit päevas mõõduka kuni suure intensiivsusega. Mõõduka kehalise aktiivsuse all peetakse silmas selliseid tegevusi, mille tagajärjel hingamine kiireneb ja tekib kerge higistamine (kiirkõnd, sörkjooks, rattasõit, ujumine jne), ning tugeva kehalise aktiivsuse all tegevusi, mille tagajärjel tekib tugev hingeldus ja higistamine (jooksmine, kiire rattasõit, suusatamine jne).

Soovitatud liikumisnormi täidab vaid 16% Eesti lastest - Lätis on see number 19%, Leedus 18%, Soomes pea kaks korda suurem – 30%!

Soovitatud liikumisnormi täidab aga vaid 16% Eesti lastest. Kui toome võrdluseks naabrid, näeme, et Lätis on see number 19%, Leedus 18%, aga Soomes pea kaks korda suurem – 30%. Arvestades kiiret elutempot, ei jaksa vanemad laste liikumisele igapäevaselt tähelepanu pöörata ning eks koolipäevadki ole üsna pikad. Numbrite järgimisest on olulisem mõista, et ka vähene liikumine on parem kui mitte midagi ja minimaalselt liikuvate laste puhul tuleb aktiivsust tõsta järk-järgult. Tegevusi planeerides on oluline keskenduda ka laste istumisaja vähendamisele – seda eelkõige ekraani taga istumisele kuluva aja arvelt. Eesti laste tervisliku seisundi uuringutest nähtub, et 17% lastest on ülekaalus ja rasvunud.

Autoga kooli?

Üheks aktiivsuse takistuseks võib pidada ka laste autodega kooli sõidutamist. Osaliselt on selle põhjustanud ka välisruumi ebasobiv planeering, kehv transpordiühendus või halb ligipääs koolile, ent kindlasti mängib siin rolli ka vanemate vähene teadlikkus, kui suur on sellise harjumuse mõju lapse liikumisharjumuste kujundamisele. Kohaliku omavalitsuse panuseks saab olla laste liikumisharjumuse toetamine juba algusest peale – koolide renoveerimisel ja ehitamisel. See kõik aga eeldab koostööd koolilaste liikumishuvide eest seisvate inimestega.

Ebapiisav uni

Tänapäeva lapsed magavad ka üha kasinamalt – uuringute järgi koguni kaks tundi ööpäevas vähem kui saja aasta eest. Põhjuseks on mitmed moodsa aja segavad tegurid, nagu arvuti ja telekas, mille helendavate ekraanide taga veedetakse järjest rohkem aega. Juba koolieelikutel esineb unevõlga, mille võib kirjutada nutiseadmete ja väheliikuva elustiili arvele. Hea Une Keskuse unenõustaja Kene Verniku sõnul veedab Ameerikas tehtud uuringute kohaselt tavaline 9–10-aastane laps 5–7 tundi ööpäevas ekraanide ees ja tõenäoliselt valitseb sama olukord ka Eestis.

Need, kes magavad vähem, on sageli ülekaalulised.

Verniku sõnul on see väga halb harjumus hilisõhtul nutiseadmeid kasutada. Näiteks saadetakse laps kella üheksast või kümnest oma tuppa magama, aga ei kontrollita, kas ta ka tõesti puhkama heidab. „Sageli asuvad lapsed vargsi teki all hoopis nutiseadmega mänge mängima või tšättima,“ toob Vernik näite.

Voodis lehitsetav tahvelarvuti või mobiil toimivad ent salakavalalt – nad ei võta endale ainult netis surfamisele kuluvat puhkamisaega, vaid sinine ekraanivalgus saadab ajule signaali, justkui oleks alles päev ja organismil pole veel vaja hakata unehormooni tootma. Nutitelefonist või telerist filmi või multifilmi vaatamine ergutab omakorda aju. Nõnda ei tule uni veel tükk aega isegi pärast helendava ekraani sulgemist.

Pideva unevõla tõttu võivad koolilastel välja kujuneda meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ning tujukus.

Pideva unevõla tõttu võivad koolilastel välja kujuneda meeleolu- ja käitumishäired, hüperaktiivsus, jonni ajamine ning tujukus. Hinded halvenevad, langeb tähelepanu- ja keskendumisvõime, kannatavad mälu ja reaktsioonikiirus, väheneb loomingulisus, ilmnevad või süvenevad konfliktid vanematega. Tekib krooniline väsimus, käegalöömistunne, loidus, soov sagedasti midagi magusat või soolast näksida ning ülekaalulisus. Viimastel aastakümnetel on tehtud mitmeid uuringuid, mis tõestavad, et ööpäevas kuus või vähem tundi magavad inimesed kalduvad kauem magajatest enam tüsedusele. Eriti teravalt tuleb uneaja ja kehakaalu vaheline seos esile laste ja noorte puhul – need, kes magavad vähem, on sageli ülekaalulised.

Digivahendid ja vaimne tervis

Tartu Ülikooli psühholoogia instituut viis läbi mahuka uuringu, kus vaadeldakse nutitelefoni ja sotsiaalmeedia problemaatilise kasutamise seost meeleolu- ja ärevushäirete sümptomitega. Instituudi juhataja, kliinilise ja tervisepsühholoogia lektori Kariina Laasi sõnul on lasteaialaste puhul digivahendite kasutamise seosed ärevuse, une ja käitumisprobleemidega küll olulised, aga veel nõrgad. Kooliealistel tulevad vaimse tervise ja ekraani ees veedetud aja seosed paremini esile.

„Just selline ekraaniaeg, mis on seotud sotsiaalmeedias olemise, mängimise ja meelelahutusega, on tugevamalt seotud õpilase halva tuju, muretsemise, meeleolu languse ja kehvemale vaimsele tervisele viitavate sümptomitega. On uuritud ka seda, kuidas laps tajub pere ja sõprade sotsiaalset toetust: ühelt poolt, kuidas ta end kodus tunneb, kas ta saab vanematega oma muredest rääkida, milline on kodune õhkkond, ning teisalt, millised on tema suhted sõprade ja koolikaaslastega,“ selgitab Laas.

Uuringu tulemuste põhjal saab aga öelda, et rohkem otsivad just sotsiaalsest digimaailmast seltsi ja meelelahutust lapsed, kelle suhted vanemate ja sõpradega ei ole nii head, kui võiksid olla. Seda võib muidugi tõlgendada ka nii, et kui virtuaalsetele suhetele liiga palju aega pühendada, mõjub see kehvasti suhetele päriselus. Lastel, kes veedavad liiga palju aega sotsiaalmeedias, kas seal ise osaledes või jälgides, mis teised teevad, esineb rohkem ärevus- ja meeleoluhäirete sümptomeid.

Artikkel on ilmunud Pere ja kodu augustinumbri vahel avaldatud lisaväljaandes „Kooli“.