EKSPERIMENT | Kas karust võib saada köieltantsija? Nelja lapse ema postitantsutrennis!

Minul ja spordil on pigem visiitsuhe. Olen küll harrastanud eri alasid, aga viimastel aastatel on mu põhitrenniks olnud jõutrenn. Hõlmab see ligi 18kilose pesamuna endaga igale poole tarimist ja lõputuid kükke, et asju maast üles korjata.

Minu põhirolliks on viimastel aastatel olnud emaroll, millesse on ka väga kerge end ära kaotada. Just ennast kui naist. Nii otsustasin proovida ühel päeval midagi täiesti uut. Ala, mis seob naiselikkuse ja trenni – postitantsu!

Kuigi paljudele seondub postitants millegi vulgaarsega, ei tasu lasta end petta. Soovi korral võivad siin tõesti mängu tulla ka kontsad ja napid rõivad, aga selleks, et posti peal mingitki silmailu pakkuda, tuleb kõigepealt valada higi ja pisaraid. Postitants on ennekõike trenn. Tehniline ja raske trenn.

Vaadates treener Paulat posti ümber keerlemas, tundub kõik lihtsamast lihtsam. Ta hõljub nagu sulg. Just sellist graatsiat tahaks ka enda juures näha! Paraku selgub poole minutiga, et minu graatsia on millegipärast ukse taha jäänud.