„Kui inimene on saanud terve elu väljasoolt signaale, et sul on midagi viga, sa ei tee piiisavalt, sa oled saamautu ja püsimatu jne, siis depressioon ja ärevashäire on nii loogilised tulemid, sest inimene tunnebki, et see olengi mina. Ta ei saa aru miks ta ei saa hakkama ja langeb sügavasse auku,“ kirjeldab Eliise.

Ta kirjeldab ATH-d ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäiret nii: „Sõbrad ütlesid alati, et olen teistmoodi ja armsalt sassis. Sümptomiteks olid pea laiali olek, huvid ja emotsioonid vahetusid, kord tuli tuhin teha üht asja, siis teist, tüdinesin kiiresti. Ma olin tihti tujukas ja ärritunud. Lõpuks läks asi päris hulluks. Olin juba paar aastat olnud lapsega kodune, ma ei suutnud ennast sundida tegema tööd, mida ma nägin, et peaksin tegema. Ärritus muudkui kasvas ja elasin seda lapse peal välja. Olin kohati isegi vägivaldne, sest lapsel olid agressiivsushood. Kui andsin lapsele pepu peale laksu, sain aru, et see pole normaalne ja vajan abi.“

Eliise jagab soovitusi nii ATH-ga laste vanematele kui täiskasvanutele, kes saavad ise ATH diagnoosi.

Kuula Pere ja Kodu podcasti!

1x
00:00

Jaga
Kommentaarid