Sümptomid võivad avalduda juba raseduse ajal, ent ka pärast sünnitust. Kuigi riskigrupis on emad, kellel on varasemalt vaimse tervisega probleeme juba olnud, võivad need mured tabada igaüht.
Kuigi hinnanguliselt kannatab vaimse tervise probleemide käes umbes üks ema viiest, jäävad paljud juhtumid diagnoosimata, mistõttu eeldavad spetsialistid, et reaalne statistika on suurem. Samuti on vastsete emade seas levinud baby blues, mida küll vaimse tervise haiguseks ei peeta, ent mida kogeb kuni 80% naistest vähemalt 2-3 päeva pärast sünnitust.

Mõningaid sünnitusjärgseid vaimse tervise probleeme võib olla raske ära tunda, aga tuleb kasuks olla tähelepanelik. Siin on viit tüüpi terviseprobleeme, mille osas valvel olla.

Sünnitusjärgne depressioon
Algab enamasti kas raseduse ajal või kolme sünnitusjärgse nädala jooksul, ent võib avalduda ka kuni lapse aastaseks saamiseni. Sümptomite hulka kuuluvad kurblikkus, keskendumisraskused, raskus leida rõõmu seni meeldinud tegevustest. Emad, kes on varasemalt depressiooni põdenud, pistavad suurema tõenäosusega rinda ka sünnitusjärgse depressiooniga. Kuigi ühtainsat kindlat põhjust selle tekkeks pole, usuvad spetsialistid, et seda mõjutab sünnitusjärgne östrogeeni ja progesterooni langus ning üleüldine stressitase, mis võib sünnitusele järgnevalt tõusta. Spetsialistide abiga on sünnitusjärgne depressioon ravitav, et sellest ei areneks edasi sügav depressioon.

Düstüümia ehk krooniline meeleolulangus
Haigus kestab enamasti vähemalt kaks aastat ning toob endaga kaasa veel mõned depressioonile viitavad sümptomid. Düstüümia all kannatavad inimesed kaotavad huvi argitegevuste vastu, tunnevad lootusetust või, et nad ei saa millegagi hakkama. Naised, kes on düstüümiat varem kogenud, peavad olema valmis ka selleks, et sünnitusjärgselt võivad sümptomid tugevneda.

Rasedusaegne- ja sünnitusjärgne ärevus
Teatud määral muretsemine on nii rasedana kui pärast lapse sündi normaalne. Ent kui sa ei saa oma muremõtteid juba peast, siis võib tegu olla ärevushäirega, mis tekib umbes 10%-l naistest rasedana või pärast sünnitust. Sümptomiteks on tihtipeale unetus, kiirenenud südametöö, lõputud „mis siis kui“ küsimused, mis rahu ei anna. Näiteks: „Mis siis kui mu lapsel on mingi ravimatu haigus?“ ning ka ekstreemsusesse kalduv mure selle üle, et sa pole piisavalt hea ema. Kui erinevad mure- ja sundmõtted ei anna sulle asu, siis konsulteeri arstiga, sest ka ärevushäire on ravitav.

Rasedusaegne ja sünnitusjärgne obsessiiv-kompulsiivne häire
See mõjutab 3-5% naistest ning 50%-l nendest naistest on intrusiivsed ja tahtmatud mõtted oma lapse vigastamise osas (näiteks soov last raputada). On tähtis mõista, et kuigi need mõtted on tihti alarmeeriva sisuga, ei esinda need siiski psühhootilist protsessi, mille tagajärjel oleks neid mõtlev ema valmis ennast või last päriselt kahjustama.

Sünnitusega seotud posttraumaatiline stressihäire
Kuni 45% naistest tunnevad, et nende sünnituskogemus oli traumaatiline ja nende seast 4% kogevad seetõttu ka posttraumaatilist stressihäiret. See toob endaga kaasa pidevad meenutused ja mälupildid sündmusest ning võib mõjutada ka seda, kas nad soovivad tulevikus veel lapsi saada või kohati ka suhet lapsega ja esimesel aastal „minisünnipäevade“ tähistamist.

Millal otsida abi?

Igaühe vaimse tervise teekond on erinev, ent kõige olulisem on teada, et sa ei ole üksi. Abi otsimine on aga võtmeks, et saaksid olla iseenda parim versioon. Kõige kindlam on arstiga ühendust võtta kui erinevad vaimse tervise probleemidele viitavad sümptomid on kestnud üle kahe nädala ja takistavad sul argieluga toime tulekut. Kui oled ka varem vaimse tervise probleemidega kimpus olnud, oleks parem arsti poole pöörduda juba esimeste sümptomite ilmnedes.


Allikas: parents.com

Jaga
Kommentaarid