Laste heaolu eest seisja jalgpallis: karjuv treener peaks olema minevik!

Kui nõukogude ajal oli tavapärane, et treenerid karjusid laste peale, siis tänapäeva ühiskonnas pole sellisel suhtlemisviisil enam kohta. „Maailm on muutunud ja meie ka,“ ütleb Juta Petersoo, Eesti Jalgpalli Liidu laste heaolu eest seisja.

Uues Pere ja Kodu Lasteabi podcast’is räägitakse turvalisest huviharidusest ehk sellest, kuidas see ei kahjustaks ühtki osalist. Peale Juta räägib stuudios oma kogemusest ka 15-aastane Elisabeth.

Juta sõnul arvavad mõned n-ö vana kooli treenerid siiani, et laste peale karjuda on okei, sest just nii kasvatatakse tugevaid inimesi. „Toon neile alustuseks alati võrdluse sellest, kuidas tänapäeval sõidame kõik Tallinnast Tartusse auto või bussiga, aga vanasti mindi hobusega. Kõik pidevalt muutub meie ümber ja ka inimesed muutuvad ning sellistel arusaamadel pole tänases maailmas enam kohta,“ ütleb Juta.

15-aastane Elisabeth on jõudnud tegeleda nii kergejõustiku, muusika, laulmise, tantsimise kui ka näitlemisega ning ütleb, et enim sooviks ta, et kaoksid soolised stereotüübid. „Kui tüdruk tahab minna Tai poksi trenni, poiss balletti tantsima või ratsutama, siis see võiks olla igati tervitatav,“ ütleb ta. Huviharidus annab Elisabethi arvates elule palju juurde ja ka energiat. „Lisaks olen leidnud endale eri trennidest palju häid sõpru.“

Kõige suuremaks toetajaks, aga ka piduriks lapse huviala hariduses võib Juta sõnul pidada lapsevanemat. „Lapsevanem võib olla oma lapse kõige suurem toetaja, aga ka kõige suurem pidur,“ ütleb Juta. Ta toob näiteks selle, et paljud vanemad elavad pettumust oma saavutamata edu pärast välja lapse peal. „Mõni laps ei saa ise valida ega katsetada huvialaringe. Ta pannakse sinna, kuhu vanem soovib teda panna. Tihti on seal taga lapsevanema soov saavutada edu seal, milles ta ise nooruses läbi kukkus. Sellises olukorras ei seata esikohale last, tema heaolu ja vajadusi, vaid hoopis vanema omad.“

Kõige suuremaks mureks noorte ja laste huvihariduses peab Juta emotsionaalset väärkohtlemist. Kuidas sellises olukorras käituda ja milliseid aspekte veel turvalise huvihariduse puhul tähele panna, kuula juba podcast’ist:

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehelt www.lasteabi.ee ja e-kirja teel [e-mail]. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga mure korral.

Projekti rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.