„Mida lühemat aega on beebi jõudnud ema kõhus kasvada, seda rohkem vajab ta pärast sündi meditsiinilist tuge ja jälgimist. Kuid meditsiinipersonali ja aparatuuri kõrval on asendamatu roll ka perekonnal, kes saab vastsündinule pakkuda hädavajalikku lähedust ja hoolt,“ selgitas Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna juhataja dr Pille Saik perekeskse ravi tähtsust, lisades, et lähedus oma beebiga on samuti vajalik lapsevanemale.

„Enneaegsete laste vanematel on kõrge risk sünnitusjärgseks depressiooniks. Need probleemid on vastsündinutega tegelevatele meedikutele hästi teada ja perekeskne hooldus on tänapäevases neonatoloogias kujunemas hea tõenduspõhisusega rutiiniks,“ jätkas ta.

Et perekond saaks olla ööpäevaringselt koos ka siis, kui vastsündinu vajab ravi, on Pelgulinna sünnitusmajas juba 2017. aasta kevadest – esimesena Baltikumis – kasutusel vastsündinute intensiivravi perepalatid.

Kaheksajalad

Lisaks osaleb Pelgulinna sünnitusmaja vastsündinute osakonna personal koos Tartu ja Tallinna lastehaigla intensiivravi ja neonatoloogia osakonna kolleegidega rahvusvahelises programmis „Lähedane koostöö lapsevanematega“ (CCP – Close collaboration with parents), mis on koordineeritud Turu ülikoolihaigla teadurite poolt. Tõenduspõhise haridusliku programmi eesmärgiks on õppida paremini toetama varajast vanema-lapse suhet ning võtma lapsevanemaid kui võrdseid koostööpartnereid ravi vajava lapse raviprotsessis ja hoolduses.

„Tänu meie kogemustele ja koostööprojektile jõuavad üha väiksemad, ka alla 1500-grammise sünnikaaluga beebid, vaatamata hingamistoetuse vajadusele, ema või isaga nahk-naha kontakti kohe vahetus sünnijärgses perioodis,“ tõi dr Pille Saik välja olulise edusammu.

Enneaegse sünni päeva sümboliks on heegeldatud kaheksajalast kaisuloom – tema kombitsad meenutavad lapsele ema nabanööri, millega ta sai kõhus olles mängida. Kõigile 17. novembril Pelgulinna sünnitusmajas ilmale tulnud beebidele kingitakse selle päeva meelespidamise märgiks kaheksajalast kaisuloom.

Jaga
Kommentaarid