Mida saaksid teha ära lapsevanemad ja ühiskond, et laste seksuaalset väärkohtlemist oleks vähem, mis on Tartu Ülikooli uuringu järgi põhjus number üks, miks Eestis lapsed eelistavad mitte rääkida seksuaalsest väärkohtlemisest? Millest oleneb, kui kiiresti laps seksuaalsest väärkohtlemisest terveneda võib, ja kuidas vastata lapsele, kui ta soovib teada, kust lapsed tulevad? Need on küsimused, millele leiad vastuse uuest Lasteabi podcast’i episoodist.

„Sel aastal on lasteabisse tehtud 100 pöördumist, mille puhul on seksuaalse väärkohtlemise kahtlus. Tegelikkuses on see number ju veelgi suurem,“ ütleb Kai Hallik ja räägib lisaks ka lastemaja teenuse statistikast.

„Ka lastemaja teenuse raames saab üha rohkem lapsi teenust. Kui 2020. aastal oli neid lapsi 458, siis tänase päevaga on see number 541 ning ka see ei ole ju veel kõik need lapsed, kes seksuaalse väärkohtlemisega kokku puutuvad.“ Lastemaja on Sotsiaalkindlustusameti lapsesõbralik erialade vaheline teenus, mis on mõeldud seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega laste abistamiseks.

Seksuaalse väärkohtlemise tagajärgedega tegelev terapeut Rena Pent ütleb, et sellised teemad jätavad jälje kogu eluks. „Kui need teemad jäävad nooruses käsitlemata, võib see tuua kaasa ka korduvaid traumasid paarisuhtes.“ Traumad lapsepõlves võivad mõjutada inimest kogu elu ja olla määravaks tema igapäevasel hakkamasaamisel.

Lasteabi on mõeldud nii lastele, noortele kui ka täiskasvanutele nõu küsimiseks ja abi saamiseks. Tasuta ja ööpäev läbi saab pöörduda numbril 116 111, veebivestluse kaudu kodulehelt www.lasteabi.ee ja e-kirja teel info@lasteabi.ee. Lasteabi on olemas igal ajal ja iga mure korral.

Projekti rahastatakse liidu COVID-19 pandeemiale reageerimise raames.

Jaga
Kommentaarid