Johanna-Maria Lehtme: „Lähen õhtuti tütre kaissu ja naeratan! Sest tema on kaitstud.“

„Ma olen lennanud Ukrainast tagasi, et pidada seda kõnet – ja saal on tühi.“ Kõne, millega Johanna-Maria sai eestlastele tuntuks. Nüüdseks on ta üheksa kuud Slava Ukraini juhina sõitnud Ukrainasse ja tagasi ning samal ajal olnud emaks kolmeaastasele tütrele. Ta on valitud meie aasta eurooplaseks, aasta kodanikuks ja aasta naiseks.

Kohtun Johanna-Maria Lehtmega tema Tallinna kesklinna kodus neli päeva enne ta järgmist lendu Ukrainasse. „Emme läheb tööle,“ vastab Johanna mu küsimuse peale, kuidas ta oma reise tütar Sumele serveerib. „Sisuliselt käingi ma ju komandeeringus – aga mitte Brüsselis ega Vilniuses, vaid riigis, kus on sõda. Lapsele ma seda viimast ei maini.“

Johanna on saanud palju tunnustust ukrainlaste abistamise eest, kuid ka rohkelt kriitikat. „Mind valiti suvel aasta eurooplaseks ja mõned nädalad tagasi aasta naiseks. Aasta ema tiitlit mulle aga keegi ei anna,“ ütleb ta kibedalt. Johanna elu on alates märtsikuust väikeste eranditega välja näinud selline: kaks nädalat kodus ja kaks-kolm nädalat Ukrainas. „Mulle meeldib ema olla.