24.11.2022, 11:47
Peretoetuseid tõstev eelnõu läbis eile Riigikogus teise lugemise
Eile läbis Riigikogus teise lugemise ning saadeti kolmandale lugemisele valitsuse algatatud perehüvitiste seaduse ja perekonnaseaduse muutmise seaduse eelnõu, mille kohaselt tõusevad 1. jaanuarist 2023 esimese ja teise lapse toetus ning lasterikka pere toetus.
FOTO: | Shutterstock
Eelnõu eesmärk on parandada lastega perede toimetulekut, toetada sündimust ning tagada lasterikaste perede toetuse seos palga- ja elukalliduse tõusuga. Eritähelepanu on ühe vanemaga peredel ja lasterikastel peredel ehk peretüüpidel, kus on keskmisest suurem vaesusrisk või kus laste kasvatamisega kaasnevad perele suuremad kulud.
Eelnõu kohaselt kasvab esimese ja teise lapse toetus alates 1. jaanuarist 60-lt ja üksikvanema lapse toetus 19,18 eurolt 80 eurole kuus. Lasterikka pere toetus suureneb kolme kuni kuue lapse puhul 300-lt 650 ning seitsme ja enama lapse puhul 400-lt 850 euroni kuus. Alates 2024. aasta 1. maist indekseeritakse lasterikka pere toetus eelnõu kohaselt pensioniindeksiga.
Lisaks näeb eelnõu ette muudatuse perekonnaseaduses sätestatud elatise arvutamise regulatsioonis, mille kohaselt võetakse miinimumelatise arvutamisel lasterikka pere toetus arvesse 50 protsendi ulatuses. Muudatuse eesmärk on arvestada selgemalt ja õiglasemalt lasterikka pere toetuse maksmist elatise arvestamisel.
Lasterikka pere toetuse maksmist ja sujuvat lõppemist plaaniti algse eelnõu järgi rakendada kuni pere noorima lapse 24-aastaseks saamiseni, mil toetus hakkaks etapiviisiliselt vähenema, kuid eelnõu teise lugemise käigus otsustas sotsiaalkomisjon tuua lasterikka pere toetusest samm-sammulise väljumise vanusepiiri 19. eluaastale ehk viis aastat varasemaks. Et suure pere toetus hakkab muudatuste tagajärjel vähenema seni plaanitust varem, saab kolme- kuni kuuelapselistes peredes toetus olema plaanitud 600 asemel 650 ning alates seitsmest lapsest plaanitud 800 euro asemel 850 eurot.
Sotsiaalkomisjon viis eelnõusse teisigi muudatusi, näiteks kaob lapsetoetuse maksmise tingimusena õppimise nõue lastele vanuses 16–19 eluaastat, mis võimaldab nii lasterikka pere toetust kui ka lapsetoetusi saada peredel, kus laps mingil põhjusel, näiteks erivajaduse tõttu, õppimist ei jätka. Õppimise soodustamiseks jääb kehtima reegel, et kui 19-aastane noor jooksval õppeaastal õpib, siis jätkatakse toetuse maksmist kuni kooli lõpetamiseni või õppeaasta lõpuni.
Lisaks täienes eelnõu muudatusega olukordadeks, kui sureb alla kolmeaastane laps – riik võimaldab sellisel puhul nii emale kui ka isale vanemahüvitise ühe kuu ulatuses.
Lastetoetuste ja lasterikka pere toetused tõusevad eelnõu kohaselt 1. jaanuarist. Peredes, kus peretoetuste maksmine on juba lõpetatud seoses alla 19-aastaste laste mitteõppimisega, tekib eelnõu järgi taas õigus peretoetustele, mille väljamaksed teeb Sotsiaalkindlustusamet tagasiulatuvalt hiljemalt märtsi lõpuks. Pered ise ei pea selleks taotlust ega dokumente esitama.
Allikas: Riigikogu
