Jäälind kolib sisse ja välja

Jäälind oli helesinine ja elas riidekapi taga. Öösiti tuli ta välja, vaatas Madist jäiste silmadega ja plagistas nokaga. Madis palus alati ema ja isa, et nad tule põlema jätaks, sest siis ei ilmunud jäälind välja või ei äratanud teda vähemalt üles. Madisele tundus, et jäälind ei sallinud lambituld ja päevavalgust ei armastanud ta ka.

Madise õde Mari polnud kordagi jäälindu näinud. Ta oli vaadanud mitu korda kapi taha, aga jäälindu polnud kunagi kohal. See oli väike kergendus, aga tegi talle tuska ka. Ta oli maha maganud ka esimese korra, kui Madis jäälindu nägi – see oli olnud teatris lasteetenduses, kus jäälind kõvasti pahandust tegi ja valju häälega kriiskas. Marit polnud sel hommikul kaasa võetud. Ta oli hoopis sõbra sünnipäeval.

„Milline ta on?“ küsis Mari. „Kas ta on väga suur?“