Diginomaadid Indias: lehmad kesk maanteed, blondide lastega pilte teha soovivad võõrad, hõrgutav toit ja külalislahked inimesed
Lähedased hoiatasid meid, et Indias on toit tohutult tšilline ja lastel pole midagi süüa. Iga päev varitsevad meid kõhuhädad ning tänaval on nii ohtlik ja räpane, et kuhugi ei kannata minna. Meie aga tulime ja armusime sellesse riiki!
Juba enne laste saamist unistasime Mikuga sellest, et oleks tore talviti elada soojal maal. Poeg Luisi sünd kinnitas seda soovi veelgi, sest Eesti talvine ilm tähendas lapsele lõpmatuid nohusid ja dermatiidi süvenemist. Kui sündis teine poeg Lukas, jäi lapsepuhkusele Mikk ja läksime pea aastaks Kanaari saartele. Sellest järgmisel talvel seadsime sammud Lõuna-Hispaaniasse. Koroona tõttu jäi meil reisimine mõneks ajaks pausile. Kuna vahepeal olid poegadest sirgunud väga asjalikud tegelased, otsustasime aga sügisel ette võtta julge sammu ja tulla mitmeks kuuks 1,4 miljardi elanikuga Indiasse.