Osa lapsevanemaid ootab lapsele ATH ravimeid pikisilmi, teistel on selle ees suur hirm. Miks?

Õpetajate suust võib kuulda, kui suur muutus tabab psüühikahäirega õpilast, kui ta saab lõpuks ravi. Kahjuks kardavad paljud vanemad ravimeid ja lapsed jäävad abita.

Eesti on depressiooninäitajate poolest maailmas esirinnas. Igal aastal kaotame suitsiidile umbes kümme alaealist. Pahatihti eelneb suitsiidile depressioon. Õnneks on depressioon ja ärevushäire tihti ravitavad. Üks sagedasi psüühikahäireid lastel ja noorukitel on ka ATH ehk aktiivsus- ja tähelepanuhäire.

Eestis kasutatakse ATH ravis peamiselt kaht toimeainet: metüülfenidaati ja atomoksetiini. Paraku on lisaks vaimse tervise spetsialistide põuale teinegi takistus laste tervenemise teel – nii mõneski vanemas tekitab arstikabinetis tablettidest kuulmine õudu. Ent on see õud õigustatud ja mis toime nendel ravimitel päriselt on ja mis saab siis, kui vanem jätab lapsele välja kirjutatud ravimid talle andmata?