Lapsed enne aastavahetust magama saatnud ema: keskööni ärkvel olek pole väärt, et lapsed järgmisel päeval pahurad on

Küsisime enne aastavahetust, kas lubate lastel vana-aastaõhtul keskööni ärkvel olla, pakkudes kolme erinevat vastusevarianti. Uus aasta on käes ja aeg teha kokkuvõte tulemustest!

Palusime teil valida kolme variandi vahel:

• jah, muidugi, nad tahavad ju ka tähistada

• ei, unegraafikut ei muuda ka aastanumbri vahetumine

• otsustan jooksvalt lähtuvalt laste ja enda meeleolust

Kõige populaarsemaks osutus esimene vastusevariant, mille poolt hääletas 57% vastanutest. Kahe lapse ema Kairika, kelle väiksem poeg on kahene ja suurem viiene, ütleb, et tema jaoks polnud see raske valik. „Ma olen kasvanud niiviisi, et traditsioonid on olulised ja minu enda jaoks on tähtis, et igapäevaelus oleks ka erilisi hetki. Aastavahetus on just selline eriline hetk. See ei tähenda, et peaks midagi väga põnevat ette võtma, aga juba see, et lapsed tohivad kauem ärkvel olla, on nende jaoks eriline. Ja mis siis, kui nad siis magavadki korra vähem kui muidu. Vähemalt jääb neile tore mälestus ja magada saab küllaga teistel päevadel.“

Viieaastase tütre ema Jaanika otsustas, et jätab lapse ärkvele puhtalt seetõttu, et too on õrna unega. „Mul on selline laps, kes on iga krõbina peale püsti ja siis on sada häda, et ta uuesti magama saada. Lõppkokkuvõttes on kõik pahurad. Kui ta juba selle peale ärkab, et keegi ta toa uksest mööda kõnnib, siis kesköisest paugutamisest pole ju üldse mõtet rääkida. Lihtsam on lasta tal ärkvel olla, siis ei pea me mehega ka kikivarvukil käima ja saame kõik koos uut aastat rõõmsalt vastu võtta.“

Teise variandi kasuks hääletas kõigest 9% vastanutest.

Nende seas ka Laura, kelle peres kasvab kolm last, väikseim kolmene. „Nii minu kui laste jaoks on uni väga oluline. Kui seda saab vähem kui muidu, siis on terve järgmine päev väga pahur olek ja unegraafik sassis. Eelmisel aastal andsin järgi ja lubasin neil ärkvel olla, aga kahetsesin seda veel mitu päeva. Muidu lõunaund magavad lapsed, ei teinud seda enam paar päeva ja olid halvas tujus. Kui nad oleks ise keskööl või veidi enne üles ärganud, siis poleks ma neid ilmselt vägisi voodisse tagasi sundinud, aga valikuna eelistasin nad küll voodisse saata. See hilisem maadlemine pole seda lihtsalt väärt,“ seletab naine.

Kolmanda variandi ehk jooksvalt otsustamise poolt hääletas 34% vastanutest

Siiri, kes seda varianti eelistas on õppinud, et väikelastega ei saagi alati plaane teha ja parem on vooluga kaasa minna. „Veetsime aastavahetuse sõprade maakodus ja kuigi seal oli lapse jaoks lausa eraldi tuba, kus magada ja ta tavaline uneaeg on enne üheksat, siis ei tahtnud ma sellele liiga tugevalt panustada. Kuigi lastest oli ta seal kõige väiksem, siis on suurem seltskond ja üldine melu ikka stimuleeriv. Läksime aastavahetusele vastu mõttega, et vaatame rahulikult. Kui ta ei muutu üleväsinuks ja on ise heatujuline, las ta siis olla kuniks jaksab. Kui hakkab haigutama ja jorisema, siis voodisse. Kindlat plaani ei tahtnud teha, sest kui võtta eesmärgiks, et ta peab magama minema ja see ei õnnestu, siis tekitab see ebavajalikku stressi. Lõpuks läks nii, et kell 23 jäi ta mu süles istudes magama ja kandsin ta voodisse ning teda ei äratanud ka ilutulestik, mida meie lähedal päris palju lasti.“

Üks on kindel: iga pere teeb oma valikud lähtuvalt oma lastest ja plaanidest ning meie toimetus soovib teile kõikidele ilusat uut aastat!