98 soolise diskrimineerimise juhtumit aastas. Volinik: tööandja ei tohi rasedat töötajat teistest halvemini kohelda
„Ta mainis, et pean mõistma, et lapsed on tihti haiged ja kui hakkan töölt puuduma, on see teiste suhtes ebaõiglane,“ kirjeldab Birgit, kuidas talle tehti selgeks, et on parem, kui ta tööle tagasi ei tule. Kahjuks puutuvad taolise olukorraga siiani kokku paljud emad üle Eesti.
2021. aastal pöörduti võrdõigusvoliniku poole 98 korral seoses soolise diskrimineerimise küsimustega. Nende seas olid soolise diskrimineerimise kahtlusega juhtumid, kus tööandja oli töötajaga käitunud ebaõiglaselt just raseduse või laste tõttu, ja oli ka küsimusi, kus konkreetseid olukordi ega asjaolusid volinikule teada ei antud.
„Laste sünni tõttu ei pea sa töölt ära tulema, vaid saad lapsed üles kasvatada töötamise kõrvalt,“ kinnitab soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku asetäitja Siiri Grünbaum. „Et see oleks võimalik, on tööandjatele pandud seadusega kohustus, et nad peavad tõhustama töö- ja pereelu ühitamist.“