Haige lapse põetamine jätab pered puruvaeseks. Poliitikud eiravad lapsevanemate ahastust. Miks see nii on?

Vanemahüvitise järel haige lapsega koju jäädes saab lapsevanem haigusraha miinimumpalga alusel ja nii juba kakskümmend aastat! Lapsevanemad ägavad kitsikuses, probleemi on mitmeid kordi üritatud riigikogu ees muuta, kuid tahet lahenduseni jõuda jääb kõigil parteidel vajaka.

Helerinil on kaks last. Laura saab peatselt nelja-aastaseks ja Loore kaheseks. Helerin käib tööl ja mõlemad mudilased lasteaias. Nagu lapsed ikka, jäävad nad sageli haigeks. Täiesti tavaline lugu igas lastega peres!

Kui Helerini lapsed jäävad kaheks nädalaks haigeks ja ta võtab hoolduslehe, et neid kodus põetada, saab ta järgmisel kuul pangaarvele mitusada eurot vähem, sest oli terve eelmise aasta vanemahüvitisel, mis tähendab, et riigi silmis on ta kasutu isik, kes mullu tulu ei teeninud ja seega pole väärt ka riigi abi haiguse korral. Ta saab hooldushüvitist 80% miinimumpalgast, millest muidugi arvestatakse maha ka tulumaks.

Heleriniga on samas olukorras igal aastal Eestis vähemalt 11 000 inimest!

2013. aastal oli miinimumpalga põhjal arvestatav hooldushüvitis teemaks Rahvakogus, praeguseks unustusse vajunud probleemilahendus- ja ideekorje keskkonnas. Räägiti, arutati – ja kõik. Muutust ei tulnud.

2019. aasta sügisel ütles tervise- ja tööminister Tanel Kiik, et kehtiv hooldushüvitise maksmise kord on ebaõiglane, ajale jalgu jäänud ja vajab muutmist. Aga võiks-peaks-lausetest kaugemale ei jõutud selgi korral.

Miks see kõik nii on, kas ja millal läheb paremaks?