Lapsepõlvetrauma valusad meenutused. „Ta ähvardas mu luid murda ja sundis mind kandma teiselt ringilt pärit poiste aluspesu“

Kui ma kahe aasta eest Pere ja Kodu ajakirjas esimest korda oma lapsepõlvekoledustega avalikkuse ette tulin, poleks osanud arvatagi, kui palju see mind mõjutama hakkab. Sealt algas mu paranemise teekond, mis aitab mul traumadest lõplikult üle saada ja päriselt õnnelik olla.

Minu muretu lapsepõlv leidis lõpu 1996. aastal, kui olin kuuene. Mu ema-isa olid lahku läinud ning ema leidis uue kaaslase. Algul oli ema uus mees minuga imetore, kuid kui nad kokku kolisid, tuli välja armastava kasuisa tegelik pale.

Ühe tavalisena paistva lasteaiapäeva lõpus tuli ta mulle järele. Sain riielda, sest minu riidekapp polnud piisavalt korras. Võiks eeldada, et tegu oli lihtsa pragamisega, nagu emmed-issid vahel ikka teevad. Paraku oli see vihane läbi hammaste sisistamine, mis lõppes kodus peksa saamisega. Olin seitsmene.

Minu igapäevaelu hakkasid saatma mõnitused, sildistamised, terror ja aastast aastasse eskaleeruv vägivald. Seda absoluutselt igal võimalikul viisil.