Vanainimestega juhtus tihti, et nad uurisid kappides, peitsid asju, kaotasid, unustasid. Tuli jääda aga mõistlikuks ja rahulikuks, sest see polnud ju nende süü. Selge peaga poleks kindlasti üks vanuritest sprotte lillepottidesse peitnud ega väitnud kindla meelega, et ta peab minema teise linna, et pension ära tuua, ja aluspesus õue komberdanud. Kui seda kõike mitte huumoriga võtta, oleks see päris kurb.

Lapsed ei erine neist liiga palju.

Jaga
Kommentaarid