Dünaamiline duo – kaks vitamiini sinu luude ja hammaste tervise toetamiseks

Millised on need vastused, mida olen oma vastuvõtukabinetis kuulnud: hetkel ei võta; sai otsa; jah, perearst küll käskis, aga ... jne. Minupoolne soovitus on alati võtta sügistalvisel perioodil D-vitamiini. Analüüsides erinevate nõustamisklientide menüüsid toitumisprogrammis, tuleb D-vitamiini puudus välja ka kõige tublimal kala ja muna sööjal ning ka kõige parema tahtmise juures on võimatu vajalik kogus toitumisega kätte saada.

Miks siis see vitamiin nii sagedasti teemaks on? Viimastel aastatel on tehtud hulganisti uuringuid, mis näitavad selle nime poolest küll vitamiini, kuid organismis hormoonina toimiva ühendi olulisust meie hea tervise erinevatele aspektidele. D-vitamiini puuduse sümptomid võivad olla väsimus, lihasnõrkus, valu luudes, sagedased infektsioonhaigused. Lisaks on D-vitamiinil oluline roll kaltsiumi ainevahetuse regulatsioonil ja selle vitamiini vähesuse korral on vähenenud kaltsiumi imendumine soolest. Selle tulemusena luud hõrenevad, hambad kaotavad tugevuse ja lihaste funktsioon halveneb. Kuna lihaste kontraktsioonijõud võib väheneda, siis võib halveneda noortel füüsiline sooritusvõime ja suureneda eakate kukkumisoht.

D-vitamiinil on ka oluline roll vere hüübimissüsteemi regulatsioonis ja südame töö seisukohalt. D-vitamiini puudust seostatakse ka vähkkasvajate, autoimmuun- ja infektsioonhaiguste tekke suurema riskiga. Nii noortel, kes istuvad ka suvel toas arvutite taga, kui ka eakatel, kel liikumine õues halvendatud, ja ülekaalulistel on suurem risk hüpovitaminoosi tekkeks.

Eesti riiklikud toitumissoovitused ütlevad, et 2–60-aastaste hulgas võib lisatarbimine olla rikastatud toitudest või vitamiini D3 rasvlahustuva preparaadina kuni 10 µg (400 IU) päevas. Reaalsus on aga see, et vajatakse suuremaid annuseid lisandina. Eakatel (üle 60 aasta vanused) on soovitatav aastaringne lisatarbimine kas rikastatud toitudest või vitamiini D3 rasvlahustuva preparaadina kuni 20 µg (800 IU) päevas. Täiskasvanute ja 11–17-aastaste noorukite maksimaalseks ohutuks tarbimiskoguseks ehk tarbimise ülempiiriks toidust, rikastatud toidust ja toidulisanditest kokku on kehtestatud 100 µg (4000 IU) päevas.

Suured D-vitamiini kogused on toksilised ja võivad viia hüperkaltseemiani, nefrokaltsinoosini (kaltsiumisoolade ladestumine neerukoesse) ja neerupuudulikkuseni, seetõttu oleks hea teada enda vere seerumi 25(OH)D kontsentratsiooni ning valida toidulisand selle järgi.

D-vitamiini kõrval on luude tugevuse seisukohalt vitamiinidest väga oluline ka K-vitamiin, mis on ühine mõiste vitamiin K aktiivsusega ühendite kohta. Looduses esineb seda kahe vormina: füllokinoonina K1, mida sünteesivad taimed ja mida esineb kõige rohkem rohelistes lehtköögiviljades, taimeõlides; ning menakinoonina K2, mille peamiseks tootjaks on bakterid. Menakinooni leidub maksas, lihas, piimatoodetes ja taimsest toidust natto’s, mis on valmistatud fermenteeritud sojaubadest.

K-vitamiin imendub peensoolest, kuid toidust on biosaadavus väga väike, olles vaid 10% võrreldes imendumisega toidulisanditest. Imendumist toidust võib parandada rasvade lisamine menüüsse – näiteks süüa K-vitamiini-rohket rohelist salatit koos oliiviõli, avokaado ja pähklite või seemnetega. Organismis on varusid vähe ja üks puuduse sümptomitest on veritsus.

K-vitamiin on hädavajalik luustruktuuri tugevdamiseks ja säilitamiseks. K-vitamiin toetab normaalset vere hüübimist, osaledes hüübimisfaktorite biosünteesis, seetõttu inimesed, kes tarvitavad suukaudsetest antikoagulantidest varfariini, võiksid oma perearstiga konsulteerida, enne kui hakkavad vitamiin K toidulisandeid tarvitama. Uuringud näitavad positiivset toimet südame tervisele, seda eelkõige seetõttu, et K-vitamiin tagab veresoonte hea elastsuse ja seisundi. Mõnede uuringute tulemustest ilmneb ka vähkkasvajate vastane ja põletikku leevendav toime. Nii imendumine kui ka transport on seotud soole bakteritega. Imendumisprobleemid võivad olla seotud sapisoolade eritumise häirete, gastrointestinaaltrakti erinevate haiguste ja antibiootikumiraviga.

Selleks et toetada ise toitainete imendumist peensoolest, tuleb oma igapäevamenüüsse lisada hapendatud tooteid – olgu see hapukurk või -kapsas, hästi sobivad ka fermenteeritud piima- või taimsed tooted.