Peatoimetaja veerg | Sa ei pea temalt vabandust paluma, sa ei pea üldse midagi tegema. Lõpetame koolikiusu!
Käisin hiljuti ühel töisel üritusel, kus nii esinejate kui ka kuulajate seas oli mitmeid inimesi, kellega ametialaselt tihedalt kokku puutun. Üle ukse ruumi astudes tardusin. Libistasin silmadega üle saali ja nägin, et kõikides laudades istusid juba seltskonnad. Üle mu selja jooksis tuttavalt häiriv judin.
Ebamugavustunne kadus hetkega, sest nägin mitmest lauast naeratavaid nägusid mind pilguga tervitamas ning mõistsin, et olin oodatud. Raputasin vastiku judina õlgadelt maha, astusin sirge seljaga ühe laua äärde ja võtsin istet.
Soovin, et koolikius kaoks ja sellega päästetaks tuhanded katkised hinged.
Samasugust vastikut judinat tunnevad sajad ja tuhanded Eesti teismelised, kes peavad hommikuti üle klassiruumi ukse astuma. Nemad aga ei saa seda tunnet hetkega maha raputada, sest neid ei tervitata sõbralikult, neid ei viibata enda kõrvale istuma. Nad on tõrjutud ja kiusatud. Suur osa neist noortest võtab selle tunde endaga täiskasvanuellu kaasa ning kui tahes austatud nad aastakümnete pärast ka pole, sellest tundest nad päriselt lahti ei saagi. Koolikius jätab hinge haava, mis jääb end alatiseks meenutama.
Kui ma saaksin sel veebruaril, sõbrapäevakuul soovida ühe soovi, siis ma sooviksin, et lapsed oleksid üksteise suhtes tolerantsemad ja viisakamad. Soovin, et koolikius kaoks ja sellega päästetaks tuhanded katkised hinged. Põhikooli viimased klassid on noortele niigi keerulised, kuna ühes aina raskenevate koolitükkide ja saabuvate eksamitega peavad lapsed rinda pistma nii psühholoogiliste kui ka kehaliste muutustega, mis nad kasvades läbi teevad. Kui valemisse lisada mure selle pärast, mida kiusaja neile täna koolis halvasti ütleb või millise pilguga tema tegevusi saadab, on seda ühele hingele liiga palju.
Hea noor, kui sa oled kellelegi halvasti öelnud või pannud kedagi ebamugavust tundma, siis lõpeta see. Sa ei pea temalt vabandust paluma, sa ei pea temaga sõbraks hakkama, sa ei pea üldse midagi tegema. Lihtsalt lõpeta ebaviisakus. Noor, kes sa näed pealt, kuidas kedagi kiusatakse või tõrjutakse – palun ära seisa lihtsalt eemal, vaid kingi kiusatavale vahel üks naeratus, kutsu ta mõnes tunnis enda kõrvale istuma ja küsi vahetunnis, kuidas tal läheb. Teeme sel sõbrapäeval selle väikese muudatuse ja kujundame maailma palju paremaks paigaks.