Nüüd näen, et oleks hädasti vaja ka teist poolt – kinnitust, et see on okei, kui värske ema proovis ja proovis, aga asi ebaõnnestus. Sest kui seda kinnitust ei tule, on üheotsapilet sünnitusjärgsesse depressiooni sama hästi kui ostetud.

Sa sünnitasid valesti

Anni on 4- ja 2aastase lapse ema ja tema mured algasid sellest, et esimene sünnitus ei tahtnud ega tahtnud alata. Nädal pärast tähtaega sai naine saatekirja sünnituse esilekutsumisele. „Alguses sain arstidelt kiita, et hingasin õigesti ja sain valudega hakkama, aga avatus siiski ei suurenenud. Proovisime ka epiduraalanalgeesiat, seegi ei aidanud. Lõpuks läks era­korraliseks keisriks.“

Esialgu ei lasknud Anni end ootamatust keisrilõikest häirida, kuid et taastumine oli oodatust raskem, saabus kriis. Naine käis korra ka raseduskriisinõustaja juures, aga abi sealt ei saanud. Siis avastas Anni enda jaoks Montessori ning otsustas minna ühele selle ühingu vedaja loengule rasedusest ja beebieast. „Kui ta rääkis Montessori põhi­mõtetest, nõustusin kõigega. Aga kui asi jõudis konkreetsete nõuanneteni, läks hinnangute andmiseks,“ mäletab naine. Viimaks jõudis loengupidaja teemani, mis Annit sügavalt puudutas – sünnituse esilekutsumine. „Loengupidaja ütles, et oma praeguste teadmiste juures on ta veendumusel, et lapsed sünnivad alati ise õigel hetkel. Ja et keisrilõige on lapse tervisele kohutav

Jaga
Kommentaarid