Kristiina blogi | Perearst pidas mind oma lapsest ahvivaimustuses emaks, aga laps ju oligi eakaaslastest arengust ees

Kui ma oma vanema tütrega 18-kuuselt perearsti juurde läksin, küsis arst muuhulgas, et kas Fridal mõni sõna ka juba tulnud on. „Oh, muidugi,“ vastasin mina. „Pakun, et vahemikus 60-100 sõna, järg on ammu käest.“ Arst vaatas mind kõrgele tõstetud kulmude ning väga skeptilise pilguga. „Selles vanuses oleks ootuspärane kuskil 10 sõna.“ Ilmselgelt ta ei uskunud mind ning arsti kabinetis seni kõigil visiitidel jonnakalt vaikiv tütar seda usku ka juurde ei tekitanud.

Perearst võis täiesti õigustatult pidada mind oma lapsest ahvivaimustuses olevaks illusioonides elavaks emmeks, kuid fakt on see, et Frida hakkas tõesti juba aastaselt rääkima ning sõnade arv ja keerukus kasvas tohutult kiiresti. Kuna tegemist oli minu esimese lapsega ja mul puudus võrdluskogemus, pidasin seda üsna tavapäraseks ning pigem võõristasin lapsi, kes samas vanuses veel ainult lalisesid.