Läbipõlemine kui tänapäeva kaasaskäiv sündroom?
Läbipõlemine on miskit, mis viitab tugevale tasakaalutusele inimese kehas, hinges ja ümbritsevas. Läbi saab põleda töös, lapsevanemluses, igapäevaelu ülesannetes. Läbipõlemine tekib pikaajalise maandamata stressi tagajärjel ning lisaks täiskasvanutele kogevad seda järjest rohkem ka lapsed.
Miks see aga nii on meie ühiskonnas? Kas oskame iseennast hoida ja näidata eeskuju ka lastele, kuidas elada tasakaalustatud elu?
Läbipõlemise kergem vorm on stressi kogemine- nt tööstress, vanemluse stress, igapäevaelu stress. Pikaajalise stressi kogedes meie immuunsus nõrgeneb, eluenergia väheneb ja hakkab kaduma vaikselt ka elurõõm. Hea uudis on see, et pikaajalisest stressist, nt tööstressist on kergem ja kiirem viis väljatulemiseks, kui kogedes totaalset läbipõlemist. Aga alustame algusest.
Läbipõlemise juured on minevikus
Kui väike laps kasvab, siis võtab ta švammina kõik endasse, mida ta ümbritsevas maailmas kogeb. Lapse enesehinnang kujuneb vastavalt keskkonnale, kus ta üles kasvab ja mida talle keskkond õpetab. Paljud inimesed on lapsepõlves kogenud, et nad on väärtuslikud ja märgatud siis, kui saavutavad häid tulemusi koolis, võistlustel, hobides. Sellises keskkonnas kasvav laps hakkab enda armastusväärsust identifitseerima läbi head tulemuste. Seda soosib ka ühiskond, sest sellised „tublid“ inimesed on ühiskonnale kasulikud.
Suureks kasvades need lapsed kalduvad tihti perfektsionismile ja kõrgele saavutusvajadusele- muster on sama, mis lapsepõlves ehk „kui ma teen selle tulemuse hästi ära, siis olen väärt tunnustust ja tähelepanu“. Mure seisneb aga selles, et soovitud tähelepanu vajadus ei kao ühegi saavutatud tulemusega ja nii pingutab inimene järjest enam ja enam, kuid soovitud lõpliku rahuldustunnet ja armastust justkui ei tulegi.
Teine suurem keskkonna mõju lastele on nende endi vanemad- kuidas nemad töötasid ja töösse suhtusid. Kui töötati palju ja see oli norm ning elu ei osatud nautida, siis salvestub see samuti lapsesse. Missugune on õige mees ja naine ühiskonnas, perekonnas? Mida laps näeb? Paljudel läbipõlemist kogevatel inimestel on suure töökoorma all olnud ka vähemalt üks vanematest. Tihti on ka nii, et kui lapsel on olnud puudulik suhe isaga, siis täiskasvanuna kompenseeritaks seda läbi töö ja tulemuste saavutamise. Alateadlikult soovitakse isale näidata, et „ma olen nüüd armastust väärt“.
Vanemate mustreid korratakse täiskasvanuna automaatselt. Muuta saab neid hakata nendest teadlikuks saades.
Kolme tüüpi läbipõlemist
Teen valet tööd, aga ei julge teha muutust– esimene läbipõlemise ja tööstressi kogemise grupp inimesi teeb sellist tööd, mis ei pruugi sobida tema isiksuste omadustega, ei meeldi ja lihtsalt „satus kätte, sest raha on vaja“. Sellist mõtestamata tööd tehes on inimesel suurem tõenäosus kogeda tööstressi ja üks hetk ka läbipõlemist. Eriti suur oht on siis, kui inimene peab täitma tööülesandeid, mis talle absuluutselt ei sobi- nt introvertne inimene peab tegema müügikõnesid, detailidele keskendunud inimene kirjutama lahti visioone või juhtimisele mitte orienteeritud töötaja edutatakse juhi ametisse, sest ta oli hea spetsialist.
Teen tööd suure kirega, aga ei oska ennast „pidurdada“– siia alla kuuluvad inimesed, kes tõesti armastavad oma tööd, kuid mingi sisemine surve paneb neid kogu aeg tegutsema. Nad ei oska puhata ja lõõgastuda, sest tunnevad, et on siis väärtusetud või saaksid nad selle ajaga midagi ära teha. Siin grupis on tihti ettevõtjad, kelle uskumus on, et nad peavadki 24/7 töötama, sest tegu on enda ettevõttega ning ka elustiili ettevõtjad, kes peavad õppima seadma iseendale töö ja puhkepause. Perfektsionistid ja kõrge saavutusvajadusega inimesed kuuluvad samuti siia gruppi.
Loovad inimesed, kellel pole ette nähtud 9-17ni töötamine– siia gruppi kuuluvad inimesed, kes on oma olemuselt voolavad, loovad, tundlikud ning nende jaoks on 40h töönädalat kindlatel kellaaegadel absoluutselt mitte sobiv töötamise viis. Meie ühiskond on paljustki üles ehitatud just sellistel tüüpilistel töösuhetel, kuid kõikidele inimestele ei pruugi see sobida. Kui siis selline inimene proovib ennast ühiskonna normidesse mahutada, siis ta teeb ennast katki ja varem või hiljem põleb läbi.
Kuhu gruppi kuulud sina? Vastavalt sellele saad sa hakata tegema oma elus muudatusi.
Märgid läbipõlemisest: tervisehäired või liiga tihti haigestumised nt viirushaigustesse, liigsed emotsioonide kõikumised, pidev väsimus, tunne, et „kõike on liiga palju“, probleemid peresuhetes/suhetes lastega ning kui need tunded ja tundmused kestavad mõnda aega.
GRUPI SOOVITUSED – vaata üle, kas tööülesanded sobivad sinu isiksuse omadustega, meeldivad sulle või mõni tööülesanne tekitab tugevat igapäeva stressi. Ole aus seda väljendama oma tööandjale. Kui töö või kollektiiv üldse ei sobi, siis ole julge ning võta vastutust oma tööõnne eest ning asu otsima tööd, mis sulle päriselt sobib.
GRUPI SOOVITUSED- hakka ennast analüüsima, mida koged, kui sa tööd ei tee? Õpi seadma endale piire ning tegema prioriteetide liste. Tõsta ennast prioriteetide listis kõige kõrgemale. Sinu heaolu on kõige olulisem. Keha on hea näidik, mille järgi aru saada, kui teed midagi liiga palju. Kui sulle maitseb šokolaad, kuid sa sööd seda liiga palju, siis hakkabki paha. Armastatud tööga on samamoodi. Õpi tegema puhkepause ja vahepeal lülita ennast tööst välja. Õpi ka aru saama, mis on sinu sisemised trigerid, MIKS sa soovid seda tööd teha?
GRUPI SOOVITUSED- kui sa oled tajunud, et sa ei sobitu tavatööle ning see väsitab sind, siis esimene asi on tunnista seda endale. Sul ei ole midagi viga ega sinuga ei ole midagi valesti. Sa lihtsalt oled teistmoodi ja see on okei. Hakka otsima viise, kuidas vähemaga saavutada rohkem ehk teha vähem töötunde, kuid sarnast tulemust. Samuti sobib sellele grupile freelanceri töö, läbi oma ettevõte töötamine ja projektipõhised tööd.
Läbipõlemise ennetamine ja enesehoid:
realistlike ootuste seadmine iseendale
enda vajaduste esikohale tõstmine
julgus küsida, seda mida vajad ja öelda „ei“ (nii tööandja juures kui perekonnas, sõpradega jne)
julgus küsida abi- kõike ei pea suutma ega oskama teha üksi
prioriteetide seadmine- neid tuleb seada ka siis, kui armastad kõiki oma tegevusi, kuid lihtsalt ei jõua neid ära teha. Pane kirja kõik kohustused ja ülesanded, mis sul praeguses elus on; pane need tegevused kirja tähtsuse järjekorras ja siis ole enda vastu aus ja tunnista mitmega nendest sa päriselt jõuad igapäevaselt tegeleda nii, et sa ei koorma ennast liigselt. Tõmba joon sinna vahele, mis tegevusi sa lihtsalt ei jõua praegu teha ning lükka need tuleviku. Ole enda vastu leebe!
vajadusel tuleb ka lahkuda sobimatust töökohast (sa ei ole siis läbikukkuja!)
metoodikad: kohalolu praktikad (mindfullness nt), regulaarne füüsiline liikumine (teeb imesid!), julgus vaadata sügavale enda sisse põhjustele, miks sa ennast läbi põletad- seal taga on alati mingi põhjus, mida sa selle läbipõlemisega alateadlikult kompenseerid.
Läbipõlemisest ja tööstressist väljumiseks oled kõige tähtsam sina ise. Ära võrdle ennast kaastöötajatega (kuidas nemad jaksavad), ühiskonnaga või oma lähedastega. Sina oled sina ja kui sul juba on läbipõlemise ja tööstressi märgid, siis see on kutse vaadata sügavamale iseenda sisse- õppida uutmoodi elama oma igapäevaelu. Tööd saab teha ka rõõmu ja naudinguga ning nii, et see ei võta suure tüki igapäevaelus ära. Rõõmuga tehtud töö on väärtuslik sulle, ühiskonnale ja järgmistele põlvkondadele, sest nad õpivad, kuidas kogeda elu tasakaalukalt.
