Sotsiaalkindlustusameti töötajad puutuvad iga päev kokku inimestega, kes on pidanud kannatama erinevat liiki vägivalla all. Ohvriabitöötajad teevad tööd iga päev selle nimel, et aidata vägivalda kogenud inimesi ja teiselt poolt on ohvriabi rolliks läbi nende kogemuste aidata ühiskonnal teadvustada ja ära tunda vägivalda. Vägivald ei ole mitte kunagi õigustatud ning selle toimepanemisel lasub vastutus ainult vägivallatsejal. 2022. aastal jõudis ohvriabisse 4636 kannatanut. Üldjoontes võib öelda, et 70-80% pöördujatest olid perevägivalla ohvrid.

„On väga oluline, et noores eas õpitaks eristama lubatud ja lubamatut käitumist enda suunal ning teataks, kuidas vägivaldsetes olukordades toime tulla. Mida teadlikum on inimene, seda väiksem on tõenäosus, et ta võib hilisemas elus sattuda manipulaatorite ohvriks,“ ütles sotsiaalkindlustusameti ohvriabi osakonna esindaja Andrei Liimets ning lisas, et kui inimesel on kahtlus, et tema suhtes pole käitutud eetiliselt, siis ei tohiks selle tundega jääda üksi. Kõhkluse korral saab ühendust võtta ohvriabi kriisitelefoniga 116 006. „Abi on alati olemas ning mida varem pöördutakse, seda suurem on võimalus ennetada sügavamaid tagajärgi,“ sõnas Liimets.

Üle kolmandiku naiste tugikeskuse klientidest on pöördunud sinna tuttavate soovitusel ning neljandik vägivalda kogenud naistest on tugikeskuseni jõudnud sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 kaudu.

Naiste Tugi- ja Teabekeskuse tegevjuht Pille Tsopp-Pagani sõnul ei saa vägivaldses olukorras kannatanud sageli ise oma olukorrast välja, mistõttu on äärmiselt oluline ohvri sõprus- või perekonna poolne märkamine, rääkima julgustamine ning lähedasele meelde tuletamine, et vajadusel ollakse alati olemas. Seejärel soovitab tugikeskuse juhatuse liige hakata lähedast professionaalse abi juurde suunama. „Meie soovitus on helistada ohvriabi kriisitelefonile 116 006, kus antakse häid juhiseid, kuidas kõige paremini aidata. Kui kriisiolukord on terav, kus vägivald on juhtumas või juhtunud – näiteks naabrite või sõbranna juures ning on aru saada, et olukord on ohtlik –, siis tuleb kohe helistada 112 ja paluda neil kohale minna. Ise sellisel puhul olukorda lahendama minna ja end ohtu seada ei ole mõistlik, samas on reageerimata jätmine halb otsus, mis võib ohustada vägivallas olijate elu,“ rääkis Tsopp-Pagan.

Abi saamise võimalused:

116 006 ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon, mis pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helistades +372 614 7393.

116 111 ‒ sotsiaalkindlustusameti lasteabitelefon

116 123 ‒ sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon (Nõustajad pakuvad emotsionaalset tuge iga päev ajavahemikul kell 10–24 ning hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kell 16–24. Helistamine on tasuta ning tuge saab mõlema teenuse puhul nii eesti, vene kui ka inglise keeles).

palunabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti ohvriabi veebileht, kust saab nõu mh tekstivestluses.

lasteabi.ee ‒ sotsiaalkindlustusameti lasteabi veebileht, kust saab nõu mh tekstivestluses.

„Hoia silmad lahti“ kampaania

„Hoia silmad lahti“ on Euroopa Komisjoni algatatud kampaania, mis toimub paralleelselt paljudes Euroopa Liidu riikides ning mille eesmärgiks on juhtida tähelepanu kuriteoohvrite õigustele. Igal aastal langeb üks neljast eurooplasest mõne kuriteo ohvriks, mistõttu on kampaania suunatud eelkõige ohvrite lähikondsetele, kutsudes kõiki üles silmi lahti hoidma, et kuriteoohvreid ära tunda ja aidata.

Oluline on, et ohvrid saaksid nõuda vajalikku tuge, kaitset ja õiglust. Ohvreid tuleb kohelda austusega ja taktitundega. Vastasel juhul tekib teisese ja korduva ohvristamise oht, kus ohver kannatab edasist kahju seoses sellega, kuidas ametiasutused või isikud ohvriga tegelevad.

Euroopa Komisjon algatas selle kampaania, et tagada kuritegude ohvrite ja nende sõprade ning perekonna teadlikkus nende jaoks saadaolevatest nõustamis- ja tugiteenustest, varjupaikadest (sh laste- ja perekodud), abitelefonidest, emotsionaalsest ja psühholoogilisest toest, arstiabist, traumaabist ja nõustamisest ning muudest sotsiaalteenustest.

Ohvrite põhiõigused

Euroopa Liidus on kuriteoohvritel kindlad õigused, nende seas näiteks:

  • Õigus mõista ja olla mõistetud: kogu suhtlus ohvritega peab olema lihtne ja neile arusaadav.

  • Õigus teabele: Ohvril on õigus saada teavet toetuse, hüvitise, taastava õiguse ja kaitse kohta. Neid teavitatakse, kuidas kuritegudest teatada ja kuidas saada õigusabi.

  • Õigus saada toetust: kõigil ohvritel on õigus tasuta ja konfidentsiaalsele ohvriabiteenustele.

  • Menetlusõigused: ohvritel on terve rida õigusi, nagu õigus olla ära kuulatud, õigus saada tasuta õigusabi, õigus teha otsus õigusrikkujalt hüvitise kohta.

  • Õigus kaitsele: ohvritel ja nende pereliikmetel on õigus olla kaitstud teisese ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest. Kuriteoohvritel on õigus individuaalsele hinnangule.

  • Õigus kaitsele: ohvritel ja nende pereliikmetel on õigus olla kaitstud teisese ja korduva ohvriks langemise, hirmutamise ja kättemaksu eest. Kuriteoohvritel on õigus individuaalsele hinnangule.

Kogu info kuritegude, ohvrite õiguste ja tugiorganisatsioonide kohta Eestis on saadaval aadressil https://victims-rights.campaign.europa.eu/et/country/estonia

Jaga
Kommentaarid