KRISTIINA BLOGI | Kuidas kasvatada kellestki parem inimene kui ma ise?

Emaks kasvamine on olnud minu puhul käänuline tee ja täiesti valmis ei saagi vist saada. Ikka tekivad aeg-ajalt kahtlused, kas saan ikka hakkama hea ema olemisega või kuidas oma puudujääke tasa teha. Lisaks kasvavad ju lapsed kogu aeg suuremaks ning iga uus arenguetapp toob kaasa teemad ja probleemid, mida pole pidanud seni veel käsitlema.

Minu kõige hullemad hetked emana on kindlasti olukorrad, kus ma oma laste peale karjun ja paraku olen sunnitud tunnistama, et teen seda palju tihedamini kui tahaks. Ma ei ole selle karjumise üle absoluutselt uhke, vastupidi, ja tegelen teadlikult enda parandamisega. Olen isegi läbinud mõningaid lühemaid rahumeelse/austava vanemluse veebikursuseid. Selles valguses on muidugi halenaljakas fakt, et aeg-ajalt (õnneks siiski harva!) leian end olukorrast, kus ma lapse peale karjun, et „Ära karju!“